Sisukord
Arvamus
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Andi Hektor: kuidas ajada teadlane mässama?

2 min lugemist
Meeleavaldus Eesti teaduse ja kõrghariduse toetuseks. FOTO: Laila Kaasik

Praeguse valitsuse teaduspoliitikal näib olevat üks selge eesmärk – õppejõud ja teadlased mitte lihtsalt välja vihastada, vaid nad barrikaadidele mässama ajada, kirjutab füüsik Andi Hektor.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Esiti teadusleppe murdmine, siis jadamisi solvanguid ülikoolide ja teadlaste aadressil ning nüüd arusaamatu vusserdamine uurimistoetustega. Mis seal ikka, teadlased, jätame saabuval kevadel ülikoolide kaitsmiskomisjonidesse ilmumata. Võtame ka väljavihastatud kooliõpetajad kampa ja lähme mõnusale ühisele kevadpiknikule, selmet oma närve mai lõpus eksamitel-kaitsmistel krussi keerata.

Võtan luubi alla viimase uurimistoetuste saaga. Eesti aastane teadusrahastus, ümmarguselt 200 miljonit eurot, koosneb kolmest tordilõigust: veerand on uurimistoetused, teine veerand on baasfinantseerimine ja ülejäänud tordipoolik on kõik muu, alates uuringutest, mida tellivad ministeeriumid, kuni teaduste akadeemia eelarveni välja [1]. Uurimistoetus on projekt, kus teadlane esitab viieaastase uurimiskava, seda hindavad välismaised ja kohalikud teadlased ning otsustavad rahastuse. Teadusraha nappuse tõttu saab vaid tugevam viiendik projektidest rahastuse. Baasfinantseeringut jagatakse asutustele valemi põhjal, mis ennekõike arvestab teadustööd (teadusartiklite ja patentide arv) ja välisprojektidest ning ettevõtlusest asutusse sisse toodud rahanumbrit. Kolmas tordilõik koosneb paljudest väiksematest rahastusmeetmetest. Kurbkõnekas fakt on, et sellest vaid mõned miljonid lähevad ettevõtlusega seotud teadustöö jaoks.

24.10.2019 26.10.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto