Sisukord
Meie Eesti
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Aleksei Lotman: lämmastikuringe audit

2 min lugemist
Veekogu eutrofeerumine tähendab vetikaõitsenguid ja ummuksisse jäämist. FOTO: Kalev Saar

Septembri viimases keskkonnalehes kirjeldas Kristjan Zobel lämmastikuringe üldisi piirjooni. Toimetaja veerus lubasin, et lämmastiku teema juurde tuleme veel tagasi.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Põhjus on lihtne: lämmastikuringe on mitme asjatundja hinnangul enim inimtegevusest mõjutatud aineringe, ületades häirituse määralt isegi süsinikuringet.

Lämmastik on elusolenditele hädavajalik, kuid selle tavalisel N2 kujul on tegu stabiilse ja enamikule organismidele kättesaamatu ainega. Bioloogiliselt kättesaadavaks ehk nn reaktiivseks suudavad seda muuta lämmastikusidujad mikroorganismid nagu sinikud, mügarbakterid või aktinobakterid. Põllumajanduse tõhustamise ajaloolised viisid tuginesid just bioloogilisele lämmastikusidumisele. 19. sajandil hakati järjest enam kasutama mitmesuguseid looduslikult leitavaid nitraate ehk salpeetreid, kuid nendegi varud pole piiramatud. Veidi üle sajandi tagasi saksa keemikute Fritz Haberi ja Carl Boschi leiutatud viis õhulämmastikust ammoniaaki valmistada avas ukse reaktiivse lämmastiku märkimisväärsele lisamisele biosfääri.

Pärast Teist maailmasõda alanud põllumajanduse intensiivistamise eeldus oligi odav lämmastikväetis. See aga tähendas, et kasvas lämmastikuühendite uhtumine põhjavette ja pinnaveekogudesse. Põhjavette jõudnud lämmastik muudab teatud kontsentratsioonist alates vee joogikõlbmatuks, pinnaveekogudes põhjustab aga – koos septembri algupoole käsitletud fosforiga – eutrofeerumist ehk maakeeli vetikaõitsenguid, roostikuvohamist ja ummuksisse jäämist. Mida aeg edasi, seda eutroofsemaks veekogud läksid, kuni jõuti olukorrani, kus kogu Läänemeri on eutrofeerumisest mõjutatud. Probleeme põhjustavad ka lämmastikuühendite emissioonid õhku.

24.10.2019 26.10.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto