Ooperitäht peab olema suur nagu kõlakoda? Ooper kui kõrgeim kunst peab seisma muust muusikast lahus? Enam see nii ei ole! Eestlanna Triin Lellep lõhub ooperimaailma müüre, särab nagu rokkstaar ning laulab nii, et kogu keha varbaotsteni laulab kaasa.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Eestlanna Triin Lellepit teatakse mujal maailmas märksa paremini kui koduses Eestis. Eks see ole ka mõistetav – Pariisis elav, Bordeaux’ filharmoonia ooperi solistina töötav ja maailmalavasid vallutav artist pole siinmail veel palju särada jõudnud. Kuid äsja lõppenud turneel sai kohalik publik Triiniga tuttavaks. Ja sai heas mõttes ooperirabanduse.

Suure häälega õrn haldjas

Triin särtsub energiast ja emotsioonidest, teda saab sekundiga täis kui tahes suur saal. Samas on ta ise haldjalikult habras, lausa miniatuurne. «Kogu aeg imestatakse, et mismoodi sa ooperilaulja saad olla, ise nii peenike,» naerab Triin. «Kuid suur hääl ei pea tulema suurest kehast, see pole absoluutselt nii.» 

Triini energia täidab ka suurimad saalid. Samas on ta ise haldjalikult habras, lausa miniatuurne. «Kogu aeg imestatakse, et mismoodi sa ooperilaulja saad olla, ise nii peenike,» naerab Triin. «Kuid suur hääl ei pea tulema suurest kehast, see pole absoluutselt nii.» FOTO: Eero Vabamägi

Triin pole iial elus dieeti pidanud, ta on lihtsalt kiire ainevahetusega, saledaks sündinud. Küll aga teeb toiduvalikud maailmavaatest ja tervisest lähtuvalt. «Eelistan olla vegan, ma ei taha maakera koormata liha süües. Mulle selline elustiil sobib – kui loobusin lihast ja piimatoodetest, siis alles oma tõelise elurõõmu ja energiaga kontakti saingi. Alkoholi ma ei tarvita samuti, ei tunne puudust ega vajadust. Kuid ma söön väga palju, rohkem kui mu isa.»

«Ja rohkem kui mina,» lisab Triini lähim koostööpartner, ooperilavastaja Anna Mezentseva. «Aga meil on väga tervislik tiim, keegi ei paku teisele klaasikest või sigaretti, jagame hoopis tsinki ja C-vitamiini.»

Ajad, mil ooperilaval paksukesed ilma tegid, on ümber. Ooperilauljad teevad maovähendusoperatsioone, et mitte tööst ilma jääda ja peaosades usutavana mõjuda. «Kui solist ei vasta füüsiliselt rollile on publikul seda väga raske uskuda,» selgitab Anna. «Varem piisas sellest, et solist seisis ja vaid markeeris emotsioone nappide liigutustega. Praegu ootab publik, et sa elaksid neid emotsioone nii võimsalt, et täielikult kaoks sein lava ja saali vahel. Just see on Triini ainulaadne trump, ta suudab inimesed jäägitult kaasa tõmmata.» 

Häält peab ooperis muidugi olema, see on kõige alus. Kuid häälest üksi ei piisa. «Ooperitäht saab sinust ainult siis, kui sul on täispakett,» teatab Anna. «Imeline