Sisukord
AK
Postimees
23.11.2019
Viimased uudised EKI keelekool: kuus­kümmend tuhat eesti murdesõna Rein Veidemann: e-kultuur ja/kui keelevahetus Tallinn 800: puupulgad, mis kõnelevad keskaja infotehnoloogiast Rahvusatlase koostaja: sellega sai täidetud lünk Eesti kultuuriloos Kas pärast Londonit on elu? „Raamatuid, mida lugejad igas keeles väga soojalt vastu võtavad, on vähe“ „Luuletajate jaoks oleme ärimehed ning ärimeeste jaoks luuletajad“ Vikerkaar loeb. Sada surma ja sünnitust Mesikäpp. „Lollimaja“, Eesti kõigi aegade rajum suhte-reality! Mesikäpp. Lapsed ei oska kükitada ega telekat vaadata! ... nagu pisarad vihmas Tamrex Parim tehniline pesu trenni või tööle Kust leida parimad talvesaapad? Seda talvejopet lihtsalt pead proovima PUUST JA PUNASEKS: põhjalikult vingugaasist ja vinguandurist! Praegu oluline Järvikule on kasulikum mitte ise lahkuda (1) Börs viitab majanduse jahtumisele Kool, kus laps vastutab ise ja õpetajad ei kamanda (1) Ebaõnn lõpetas kütusevarguseks kohandatud auto sõidud Soome politsei on saanud kaebusi vanade TV-sarjade kohta Sander Punamäe: hongkonglased on Helme pärast kadedad (12) Kantsler Lemetti lubab tema ametist vabastamise korral kohtusse minna (32) Juhtkiri: kliimamuutuv toidulaud «Alustame puhtalt lehelt»: Haabneeme kooli hoolekogu esimees selgitab konflikti vallaga Läti keelustas üheksa Venemaa telekanalit Verinoor Venemaa iluuisutaja püstitas lühikavas maailmarekordi Kaupluse turvamehe maha lasknud eestlane läheb Saksamaal eluks ajaks vangi (7) Mänguminutid: Kas maksaksid 1700 dollarit virtuaalse relva eest? Galerii: üle 16 000 inimese külastas Vilniuses Baltikumi suurimat videomängude messi Mänguminutid: Kes on League of Legendsi maailmameister? Viimased uudised Video: sõidu ajal üles tõstetud visiir ehmatas parvlaeva reisijat (4) Ratas lajatas Helmele vastu: NATO toimib hästi ning allianssi kuulumine on Eesti plaan A,B ja C (118) Bussijuht pahandab: kui tulla Poolast Eestisse, tuleb masendus peale (15) Haabneeme kooli õpetajad toetavad direktori jätkamist ja ei välista streiki (20) Pildid ja video. Skandaal paisub: 15-aastane tüdruk meelitati kooliekskursioonilt Epsteini villasse, kus ta vägistati (4)
Üks oligarh, 70 kontot, 860 miljonit dollarit – Swedbanki suure riskiga saladused (15)
Teismelised sahistavad: «Rannamaja» patuse minevikuga äparduja oli voodis verinoore tüdrukuga Tänak teenis Toyotalt vägeva meene Kaup koos: Eestit ootab suurim alampalga tõus (13) Blogi: peaministri ülesannetes Mart Helme vastas parlamendisaadikute küsimustele (25) Eesti suurettevõtja: me pole nagu Bill Gates, kes saab pool varandusest laiali jagada (1) Mahajäetud Patarei merekindlusel on vaid üks himustaja (1) Soome kaitseministeeriumile tuli Helme B-plaan üllatusena (31) Internetis levib vandenõuteooria, et Greta Thunberg on ajarändur (5) Mart Helme: Iltalehti ajakirjanik mõistis mind valesti (47) Need pildid pole ema silmadele mõeldud: noore laulja õhtukleit oli jõhkralt paljastav! Video: Kas tunned ära maskis mehe, kes viis Anna kauplusest ära suure summa raha Sagimine autoäris jätkub: Veho Eesti müüakse maha (1) Haruldane sümptom peopesadel, mis viitab peaaegu alati vähile Jürgen Ligi: kõikelubatavus Eesti valitsemisel (38) Sotsiaaldemokraadid: Ratas peab NATO-t kritiseerinud Helme ametist vabastama (27) Koalitsioon haaras Helme liistule võtmisel ohjad (20) Jüri Luik: jutud plaanist B on absurdsed (36) Puust ja punaseks: mis saab, kui kõht on tühi, ent pangakaart jäi koju (7) Piinlik lugu: muusik Lauri Saatpalu ilmus purjuspäi teatrilavale ja etendus katkestati (2) Henn Põlluaas Helme solvangust riigikogule: opositsioon on meile öelnud hullemini (7) Valgevene vildakad valimised aitasid parlamenti Lukašenka missist kallima (8) Pildid ja video: kes on Valgevene riigipea noor kallim, kes pettuse abil parlamenti pääses? Kaire Kaljuste: enam ei saa töötajate nöökimist lubada (2) Paet Helme öeldust: Eesti valitsuse liikmete sõnadel pole enam kaalu (13) Kaja Kallase ähvardajad viibivad Rootsis (10) SEB kergitas kahtluste katet Kas teadsid, et Netflixi hittsarja naispeaosas mängib Eesti päritolu näitleja? Ametlik: Ogier lahkub Citroënist ning rallimeeskond lahkub MM-sarjast Blogi ja galerii: julgelt mänginud Eesti sai Hollandis koslepi (3) Postimehe aruanne Hollandist: kui ühed ei suuda ja teised ei viitsi, aga ikka skoorivad Reitingud: Reformierakonna mäekõrgune edu püsib, sotside toetus pöördus tõusule (15) Video ja galerii: Häädemeeste neiu võitis rahvusvahelisel iludusvõistlusel kõrge koha (1) Reps vihjas nii Järviku kui ka Lemetti ametist lahkumisele (6) Faktikontroll: kas Helme õiendus NATO kohta peab paika? (27) Uuring: Eesti rikastel suured võlad Pildid ja video: autoga auku kukkunud mehed keesid kuumas vees elusalt ära (2) Vana foto räägib: kas tunned ära lauljatari, kes sel pildil oma kuldse mobla üle nii õnnelik on? Jaapanis saab ühe euro eest hotellitoa, aga asjal on üks kummaline konks Kemerovo grupeeringust välja visatud riiukukk saadeti kaheksaks aastaks vangi (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vikerkaar loeb. Nii ahnelt tühjendan...

3 min lugemist
Maarja Kangro FOTO: Erakogu

"Tuul" on hea pealkiri – istutab Maarja Kangro kuuenda luulekogu otse eesti klassikasse: Suitsu, Vaarandi, Luige jt ritta. Juba Jaan Bergmann ütles, et luule on nagu tuul. Vanasti märkis tuul midagi uut, värskendavat ja vabastavat. Seevastu Kangro raamatus tähendab see tühja muutlikkust, mis midagi ei muuda või muudab ainult vähe. Nagu on laulnud psalmist: "Ainult tuuleõhk on inimlapsed, paljas vale on mehepojad; kaalule pandult on nemad kõik ühtekokku kergemad kui tuuleõhk."

Tuul on kui nüüdisaja avangard oma asjatus maailmaparanduspüüdluses. Kangro on avangardimaal käinud ja selle kõik läbi näinud. Ta on osalenud rahvusvahelises luulemaailmas, kogenud selle konformistlikku nonkonformismi, tühikargamist, korduvaid kinnistüüpe ja omavahelist tagantjulgustamist, ning teinud oma raamatu lõputsüklis kõigest sellest luuleaine.

Tema kujutluses keerleb kogu kultuurikarussell Titanicu pardal. Isegi kui ees ei peaks ootama kollektiivne põhjaminek, pole oma üksildase surma eest pääsu kellelgi. Kui Hans Magnus Enzensberger püüdis kirjutada luuletusi neile, kes luulet ei loe, ja tegi seda mõnevõrra edukaltki, siis Maarja Kangro kirjutab luuletusi luulesse, luulelisusse uskumata. Luule on nagu tuul, mis annab muutuse lubadusi, mida täide ei vii; äratab igatsusi ja tundeid, mis jäävad realiseerumata. Tuul ei küüni veel hävitava tormini.

Ka hinge ja selle surematusse Kangrol usku ei ole ("mateeria osatab hinge olematust"), aga temas elab sügav kaastunne mateeria, keha, selle tungide ja kannatuste vastu. Kehad on pidev meeldetuletus meie lõplikkusest, surmast. Kõige painavamad luuletused "Tuules" räägivad eluta kehadest, milles mälestus elust on veel säilinud ("Vertikaal: supermarket", "Elevandid pärast surma", "Catacombe dei Cappuccini"). Luuletamise, surematuse ja surnukehade teema on kokku seotud Marie Underi säilmete ümbermatmisest kõnelevas proosaluuletuses "Kondid".

Osutades surma ja kõdu märkidele kõikjal meie ümber, võib Kangro esmapilgul meenutada mõnd krišnaiitlikku jutlustajat, kes enne meeleparanduseni juhatamist püüab selgeks teha, et kogu meile armas meelelis-kehaline ligimestemaailm ei koosne millestki muust kui sitta täis nahkkottidest. Aga Kangrol ei järgne kutset meeleparandusele – järgneb pigem kutse armastada aineringlust, omastada seda, mis maailmast omastatav. Me "teame et igavikuline väärtus/ongi persest kistud" ja kunst on looja kehast kunstlikult esilekutsutud erutus ("Midagi välja onada"). Elulaeka juurest ei tule tagasi kohkuda ega kõrvale põigelda, see tuleb ahnelt tühjendada – niisugune on surmamõistetud mateeriaarmastaja nõue.

Raamatu avatsükli moodustavad pildid peamiselt ülbetest üheksakümnendatest, ajast, mida iseloomustas eriline elamusahnus, tarbimisahnus ning selle varjus juba tollal hiiliv tühjusetunne. Osa Kangro luulest võikski sobida õppevahendiks koolis – hoiatava näitena nihilistlikust meelemasendusest, mis tabab sõnakuulmatut last, kes ei usu ainujumalat, kollektiivseid ebajumalaid või illusioone ega lähe vooluga kaasa.

Kuid põhjanimineva illusioonituse juures jääb luuletuste püsifooniks ometi kaastunne, armastus elava vastu, isegi leppimine heakodanliku dekooriga kui hädavajaliku kaitsevalliga hävitavate pimedusejõudude vastu. Pealegi, üheksakümnendate tuuled ei toonud ju ainult tühisust, vaid kandsid ka ehedat lootust: "ükskord me hakkame/kõike liigutama/kõik muutub siiraks ja võimuküllaks/algab aeg/ja jõuab siia".

Eksistentsiaalne äng oli tugevamini rõhutatud Maarja Kangro eelviimases, saturnilises luulekogus "Must tomat" (2013), mille teljeks sugu ja surm, vihjelisemalt ka loomine ja lunastus. Kangro proosale iseloomulik ja luuleski avalduv sotsiaalne must komöödia – vääritimõistmised, vastastikune silmakiri, vastandlike ideaalide omavaheline kohastumine – oli tolles raamatus tagaplaanile vajumas. Ajad on edasi läinud, tuuled pöördunud, sotsiaalsed suhtedki pole enam endised. Eelmise kümnendi tarbimismaailma tühisusse on sisse imbunud pruunikad tumejõud. Jälle on tõusnud Bertolt Brechti küsimus: kuidas keset nii paljusid jõledusi kirjutada veel puudest? Mitte et nüüd Kangro varem peamiselt lindudest ja lilledest luuletanud oleks, aga isegi suurtest eksistentsiküsimustest, soost ja surmast edasi luuletamine keset väljavaateid jõledustele poleks enam aus.

See üksnes tõstaks veel rohkem esile maast mõni meeter kõrgemal omapäi tuules keerleva luulekarusselli asja- ja ajakohatust. Luuletus "*arvo pärdi keskus" lõpeb juba siin-seal ringlema hakanud irooniliste ridadega: "me pole kunagi veel elanud nii hästi/ei ole brechtil kohta sellel maal". Ühiskondlikult seotud luule võimalikkus on teemaks mitmes muuski luuletuses, eriti luule üle reflekteerivas lõputsüklis. Näiteks dialoogis Franco Fortiniga ja W. H. Audeniga ("Maitsest"): "saast ei kahane sellest, et teda ei vaadata,/nii et kirjuta, sest vodevill kirjutab ennast niikuinii".

Ühiskondlike olude ebameeldivus ei anna seega põhjust neist mitte kirjutada. Aga kas paremäärmusluse tõusust, "tittede" mässust kirjutamine ka midagi muudaks? "Luuletused ei muuda ikka veel midagi,/mitte eriti, low impact​," kõlab vastus. Tõsi, mitte eriti, aga võib-olla siiski veel midagi? Võib-olla ei tohiks sedagi võimalust ette välistada – kui leida mõni uusvana meeldejääv rahvalik-satiiriline vorm, mis talletaks luuletuse mitte ainult lugevate silmade ees, vaid vajutaks kujuteldava publiku meelde?

Oma paradoksaalsel moel näitab "Tuul" iseenda näol, et luule ees on ikka veel palju võimalusi: jäädvustada välgutaolisi sissevaateid inimolusse, reflekteerida luuletamise kui niisuguse üle tänapäeva maailmas, kujutada sotsiaalset musta komöödiat, laulda armastust mateeria ringkäigule ning võidelda saastaga. Maarja Kangrol on olnud piisavalt ahnust, et seda kõike ühe raamatuga teha.

Maarja Kangro

„Tuul“

Nähtamatu Ahv, 2019

120 lk

Maarja Kangro, «Tuul». FOTO: Raamat
Seotud lood
22.11.2019 23.11.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto