Sisukord
Arvamus
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Garri Raagmaa: unistuste kiirtee. Osa 2

4 min lugemist
Reisijad Tartu raudteejaamas. FOTO: Margus Ansu

Neljarajaliste maanteede ehitamisega on Eestis hiljaks jäädud ja tulevikutransport esitab juba hoopis uusi nõudmisi, kirjutab TÜ regionaalplaneerimise kaasprofessor Garri Raagmaa.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Sama pealkirjaga artikkel ilmus 1996. aastal – 23 aastat tagasi. Toona unistati nii kõikjale jõudvast internetist kui ka Tallinna–Tartu neljarajalisest maanteest. Esimene unistus on suuresti teostunud ja Eestist on saanud maailma juhtivaid digiriike. Maanteedega nii hästi ei ole. Sel ajal kui me unistasime, ehitas Ida-Euroopa oma kiirteed valmis. 1990ndatel oli odav ehitada, ei olnud eurotsooni ja karme eelarvepiiranguid.

Maantee on eilne päev

Mõistagi ei saa midagi selle vastu olla, kui Eesti teedel saaks sõita ohutumalt ja kiiremini. Aga. Eelmise artikli avaldamisest vahepeal veidi targemaks saanuna ei saa kuidagi kaasa minna igasse Eestimaa nurka neljarajaliste teede rajamise vaimustusega. Esiteks on see kallis, teiseks on see keskkonnavaenulik ja kolmandaks on sellega hiljaks jäädud: see ei vasta kaasaja inimese vajadustele ja eriti noorte, elu tulevikus edasi viijate väärtustele.

Euroopa ja Aasia arenenud maad on mõnda aega olnud rongiusku. Ju on telest või netist nähtud 300 kilomeetrit tunnis kihutavat Prantsuse TGVd ja Jaapani Shinkanseni. Mõni ka ise kogenud. On ikka mugav küll! Ja kiire! Rongid võistlevad 1000-kilomeetriste vahemaade juures edukalt lennukitega, sest rongiga saab kesklinnast kesklinna.

Ka Eestiga sama hõreda elanikkonnaga Soomes-Rootsis sõidavad rongid 200ga ja Poolas-Tšehhis juba 250ga. Seda kusjuures tavaraudteel, kus on ka kaubaveod. Kasutatakse kallutava tehnoloogiaga spetsiaalseid kiirronge, mis läbivad kurve kiiremini.

Millega sõidaks Eesti inimene?

Kui «porgandid» hakkasid mõne aasta eest Tartust Ülemistele alla kahe tunni kulgema, loobusid kahe linna vahel pendeldajad autost ja ka bussist. Rongiga sõitjate arv on kahekordistunud. Tartlastel on nüüd unistus tunnirongist, mis kulgeks iga tunni järel tunniga Ülemistele. Kui see teostuks – ja see on reaalsus naabermaades! –, siis peaks ikka peast soe olema, et minna talvel lörtsiga maanteele uisutama ja Vene ruletti mängima. Ka ilusa ilma korral ei anna neljarajaline tee juurde enam kui 20 kilomeetrit tunnis ehk siis umbes sama tulemuse kui ekspressrong juba praegu – tund ja 48 minutit.

26.10.2019 29.10.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto