Sisukord
Eestikeelne kõrgharidus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kristjan Oad: eesti keele õpe sõltub ülikooli meelsusest

3 min lugemist
  • Mainori kõrgkool tegi mahuka eesti keele õppe välistudengitele kohustuslikuks.
  • Eesti keele oskusega välistudengist lõpetanu on tööjõud Eesti firmadele.
  • Avalik-õiguslikud ülikoolid puiklevad kohustusliku eesti keele õppe vastu.
Välisüliõpilaste sisseelamisprogramm Mainori kõrgkoolis. FOTO: Mainor

Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad selgitab välistudengitele ulatusliku eesti keele õppe programmi algatamise tagamaid ja kutsub avalik-õiguslikke ülikoole eeskuju järgima.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Tänavune õppeaasta on Eesti kõrghariduses märgilise tähendusega: esimese kõrgkoolina on Ettevõtluskõrgkoolis Mainor ingliskeelses õppes eesti keele õpe kohustuslik nii suures mahus, et õppija omandab reaalse eesti vestluskeele. Sealjuures sisaldub keelekursuste hind õppemaksus: nagu kogu oma õppe, nii katavad ka eesti keele õppe kulud välisüliõpilased ise.

Sellisel sammul on nii puhtpragmaatilised kui ka aatelised põhjused. Pragmaatiliselt on Eestil vaja rohkem tarka tööjõudu. Meie aina rohkem globaalsele turule müüvad ettevõtted vajavad IT-spetsialiste, aga ka müügi-, arendus- ja kliendihaldusinimesi. Tööjõupuudus kummitab kõiki sektoreid. Kui inimesi juurde ei tule, jääb Eesti majandus soiku, mis tähendab vähem maksutulu, vähem raha pensionideks, maanteedeks, politseinikele, päästjatele, arstidele ja õpetajatele. Eestisse tulnud välisüliõpilane, kes maksab oma õpingud ise kinni, on parimas tööeas, ettevõtlik ja pärit perekonnast, kes on juba kuhugi jõudnud.

Olles eriala omandanud, on tegu spetsialistiga, keda Eesti tööandjad saavad värvata targa äri arendamiseks. Seda muidugi eeldusel, et üliõpilane on avatud mõttele Eestisse tööle jääda ning kõrgkool on teinud endast oleneva, et tudengit kahe-kolme õpinguaasta jooksul Eestisse lõimida. Kui õppekavas sisaldub kohustuslik suures mahus eesti keele õpe, siis ei tule kandidaat, kes ei näe oma tulevikku kindlasti Eestis, ilmselt ka õppima. Õppekohad jäävad neile, kes on vähemalt valmis kaaluma varianti Eestisse ka tööle jääda. Nad saavad kõrgkoolist kaasa piisava keeleoskuse, et pääseda läbi eestlastele nii omasest võõristusbarjäärist – mis aga teatavasti haihtub, kui võõras näitab, et on võtnud vaevaks eesti keele omandada.

26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto