N, 8.12.2022

Erkki Koort: e-pääste kihutab kohale

Erkki Koort
, Meie Eesti toimetaja
Erkki Koort: e-pääste kihutab kohale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Meie Eesti toimetaja Erkki Koort.
Meie Eesti toimetaja Erkki Koort. Foto: Konstantin Sednev
  • Vähem riigipalgalisi tähendab vähem päästjaid, politseinike ja piirivalvureid.
  • Abi saamise ootus ühiskonnas pigem suureneb.
  • Aeg on küps elanikkonnakaitse ameti loomiseks.

Alustuseks on kohe head uudised. Ametnikud asendatakse peagi arvutiga. See on väga õige otsus, sest siis kaob ometi ära vajadus nendega suhelda ning vaielda. Arvuti teeb alati õige otsuse ning kohtutes jääb ka tööd vähemaks. Õigus, nemad asendatakse ju ka sama arvutiga. Tarkvarauuendused tellib arvuti endale samuti ise ning seetõttu kaovad mõttetud diskussioonid, kas süsteem on piisavalt hea ja kriitiliste vigadeta või mitte.

See on hea plaan, mille käis välja Eesti ühe suurima IT-ettevõtte juht. Lugupeetud kodanikud, varsti külastab teid ainult e-pääste ja e-politsei. Lõpeb ometigi ära see mässamine nende tülikate voolikutega ning kasside puu otsast päästmine. P.S. Kapo ei muutu e-kapoks, sest esiteks on nad väga sügaval riigis ning teiseks tegutsevad katte all.

Eks igasuguseid ideid võib arutamiseks välja käia, kuid tuleb arvestada, et vähem riigipalgalisi tähendab ka vähem päästjaid, politseinikke, piirivalvureid, sõjaväelasi ja tervishoiutöötajaid. Tõesti, infotehnoloogiline areng suudab lähitulevikus üle võtta suure osa töid, mis veel kümme aastat tagasi tundus ulme. Ja seda mitte ainult riigisektoris, kuid kusagil on tasakaalupunkt.

Siis aga lendab katus ning kogu maakond on pime. Ei ühtegi tuld akendes, ei vett, toitu ega kütust. Lauatelefonid on tummad. Haigla uusi haigeid vastu ei võta. Piiräärsed mobiilid on Venemaa ja Läti võrkudes, sest need töötavad.

Ühes aastaid tagasi tehtud siseministeeriumi uuringus küsiti inimestelt, mida nad õnnetuse, näiteks tulekahju korral teeksid. Vastuseid ühendav joon oli see, et kõik, olenemata rahvusest või elukohast, helistaksid numbril 112 häirekeskusesse. Edasi jagunesid vastused laias laastus kaheks. Linnas elavad inimesed oleksid jäänud seepeale abi ootama (venelased helistasid veel sõpradele või sugulastele), kuid maal elavad inimesed oleksid tegutsema asunud. Nad teadsid, et abi kohalejõudmine võtab aega ning seega tuleb ise käed külge panna. Praegu on neid inimesi, kes teavad, et ise tuleb ka midagi teha, potentsiaalselt 30 protsenti elanikkonnast, kui sedagi.

Ameeriklastel on enamik asju drive-in, meil aga online.

Aastate jooksul oleme ühiskonnana läbi teinud peadpööritava arengu. Ameeriklastel on enamik asju drive-in, meil aga online. Igapäevase mugavuse, efektiivsuse ja riigi läbipaistvuse mõttes on see suurepärane tee, kuid kriisis võib teha meile karuteene. Meie sõltuvus tehnoloogiast on nii suur, et elektrikatkestus ei tähenda ainult helistamisvõimaluse (jah, ka interneti) kadumist, vaid see halvab sisuliselt kõik ülejäänud teenused. Telefoni puhul on paslik märkida, et kui varem ei mõjutanud elektrikatkestus või interneti puudumine lauatelefone otsekohe, siis mõni aasta tagasi jõudsime olukorda, kus interneti kadumine muudab tummaks ka lauatelefonid.

Ei, kindlasti ei peaks progressi ümber pöörama ning naasma pliiatsi ja perfokaartide (kes mäletab, see teab, kes ei tea, guugeldab) juurde. Küll aga tasub mõelda, mida neis olukordades teha. Kuidas valmistuda, kuidas neid olukordi ära tunda. Võib neid Eestis üldse ette tulla?

Kahtlemata võib, ja ühe esimesena meenub näiteks Padaoru juhtum 2010. aastast. Enne seda hoiatas päästeamet võimalike raskete (liiklus)olude eest, mis natuke on ja natuke pole nende valdkond. Samuti anti soovitus varuda autosse sooje riideid, toitu, laetud telefon ning loomulikult kütust. Ometi juhtus nii, et teehooldaja jäi hätta ning päästeamet asus teepuhastaja rolli. Tegelikult toimis päästeamet vastavalt meie ootustele, kuid tehes rohkem ära selles, milleks amet on loodud. Võrus toimunu lisab arutellu uue tahu.

Õigupoolest on aeg küps elanikkonnakaitse funktsiooniga asutuse sisuliseks loomiseks, sest vajadust sillutab tulevik ning võimalus on juba olemas. Eestil on vedanud, sest õhinapõhiselt on suur osa eeldustest loodud. Peale õhina peaks keskvalitsuselt tulema ka teod, sest selles valdkonnas on suhteliselt vähesega võimalik teha märkimisväärseid samme.

Märksõnad
Tagasi üles