Sisukord
Eesti
Postimees

Lõuna-Eestit räsinud tuuleiilid puhusid riigi tundidega uppi

4 min lugemist
Konnametsa alajaama rike mitte ainult ei pannud tundideks pimedusse kogu Võru linna, vaid halvas ka side, katkestas veevarustuse ja toasooja andmise.  FOTO: Sander Ilvest

Pühapäevase tormi valguses manitses siseministeerium eile taas elanikke, et kriisideks tuleb valmis olla. Kuidas on kriisideks valmis aga riik ise? Kas peabki harjuma, et tuulega lendab alati uppi ka Eesti sisejulgeolek?

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Alles tänavu augustis hoiatas riigikontroll, et riigiasutused pole hädaolukordade lahendamiseks valmis. Nii mõnigi riiklikult tähtis teenus lakkas ootamatult töötamast ka sel nädalavahetusel.

Pühapäeval teatas Elektrilevi üle aastate suurimast katkestusest – enam kui 61 000 vooluta majapidamist. Kui maru oli Eestist üle käinud, olid olulistest asutustest läinud ka kütus, mobiilside, soojus, internet ja vesi.

Seekordne torm oli osalt tavaline, osalt mitte. Kui rannikutel on sellised marud iga-aastased, siis üle pika-pika aja sai korralikult räsida just Lõuna-Eesti.

Näib, et erakordset ilma ei osanud ette näha näiteks omaaegsed Võru katusepaigaldajad. Maruga pani plehku Võru alajaama plekk-katus ning maandus kõigi õnnetuseks otse lähedalasuvasse jahutusseadmesse, mis kogu süsteemi rikki ajas.

Elektrilevi juhatuse esimees Jaanus Tiisvend rõhutab, et tegu oli erandliku tormiga, mille puhuks oli raske kuidagi valmistuda. Ta ei näe, et saaks teha palju enamat.

«Viimati leidis sellise ulatusega torm aset 2010. aastal,» väidab ta. Samuti oli tema sõnul harukordne just õnnetus Eleringi alajaamaga Võrumaal. Nimetatud vahejuhtum tekitas omakorda viivituse parandustöödes, sest esialgu oli üldse raske aru saada, mis tegelikult juhtunud oli.

28.10.2019 30.10.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto