Sisukord
Arvamus
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (3) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (12) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (4) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (4) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (2) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (19) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (4) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (1) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada (1) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (19) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (16) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: tormine õppetund

2 min lugemist
Päeva karikatuur. FOTO: Urmas Nemvalts

Juba viisteist aastat tagasi õpetas siilionu, et poes maksa ikka kaardiga. Nüüd maksamegi. Ja vaatame telekat interneti kaudu. Elektrilisest koduküttest või kaevupumbast rääkimata – elementaarsed abivahendid needki. Elekter ja tsivilisatsioon on teisisõnu lahutamatud, kuid nädalavahetus andis taas kainestava pilgu, mis juhtub, kui see side puruneb.

Pühapäeval jäi elektrita kogu Võru linn, kaksteist tuhat inimest. Põhjus vägagi lihtne: torm tõstis alajaamalt katuse ja heitis selle otse liinidesse. Kui nii-öelda tavainimese jaoks polnud elektrikatkestus maailmalõpp, siis juustutootja kandis poolesaja tuhande euro suurust kahju.

Alles jaanuaris jäi elektrita ka märkimisväärne osa Saaremaast. Muide, tolle juhtumi puhul leidis konkurentsiamet, et süüdi on Elektrilevi, mis eksis ohutusnõuete vastu. See ehmatus on aasta lõpuks suuresti ununenud.

On aga ilmselge, et ühiskonna sõltuvus elektrist on iseseisvuse aja aastakümnetega oluliselt kasvanud. Sellest sõltub iga elutähtis teenus. Et seekord jäi tõesti terve linn elektrita, on ehk harvaesinev kurioosum, kuid ometi selge näide meie igapäevaelu tagava taristu haprusest. Lisaks otsesele elektrikatkestusele olid häiritud mobiiliside ja ligipääs osale riiklikust andmesidevõrgust.

Ühe alajaama kehv konstruktsioon ja sellele järgnenu on oluline õppetund – nagu on olnud ka varasemad tormid ja kriisid. Näiteks pärineb suurem osa meie sisejulgeoleku korraldusest 2007. aasta aprillisündmuste kogemusest.

Seekordsest kriisist on aga õppetunde teisigi. Nimelt jäid Viljandimaa päästjad hätta olukorras, kus kütus ei jõudnud elektrita jäänud tanklast päästeauto paaki. Kuigi see oli ebatavaliste asjaolude kokkulangemise tulemus, tasub meil siiski mõelda järele laiemalt. Ja tõsisemalt.

Tavaarusaamas oleme harjunud pidama suurimaks ohuks Eesti riiklusele üle idapiiri vuravaid tanke. Ja selle ohu vastu on meil kaitsevägi. Peabki olema. Kuid pühapäeval toimunu näitab kõnekalt, et suurim julgeolekualane küsimus on hoopis selles, kas saame samasuguse elektrikatkestuse korral iseseisvalt hakkama.

Ka iga laiapindset riigikaitset hõlmav strateegiadokument sedastab, et riik läheb esimesena appi elutähtsale taristule. Teisisõnu tuleb igaühel oma kodus vähemalt mõni päev iseseisvalt hakkama saada. Kui kraanist vett ei tule, liigub päästeamet vee-ettevõtte pumpade poole, mitte joogipudeliga igaühe koju. Kui poes ei saa kaardiga maksta, võib küll külapoe müüja ausõna peale mõne konservi anda, ent anonüümses suurlinnas ei päästa seegi.

Oleme harjunud toetuma hädaolukorras riigile. Ent just sellisel juhul vajab riik, et täie tervise juures inimene saaks ise endaga hakkama. Ja aitaks kehvemal järjel naabrit.

Tuletikud ja küünlad, saja-aastane puitahi ning konservid ja hoidised võivad seostuda eelkõige vanavanematega, ent e-Eesti või mitte, igaüks peab olema valmis elama mõne päeva üle ka tsivilisatsiooni mugavusteta. Olgu see torm meile õpetuseks. Mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

Seotud lood
21.02.2020 23.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto