Sisukord
Arvamus
Postimees
19.02.2020
Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (4) Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (1) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (1) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (2) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (4) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (1) Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Anett Kontaveit: sisehallist välja minek tahab harjumist, aga sain hästi hakkama Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus (1) Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Andre Krull: milleks Eestile väliskaubandus- ja IT-minister?

2 min lugemist
Andre Krull FOTO: Karin Kaljuläte

Väliskaubandus- ja IT-ministrit ei ole vaja selleks, et tegeleda päevapoliitiliste teemade auditeerimisega, kirjutab Eesti IT-ettevõtete liidu president Andre Krull ja pakub välja sihid, mille saavutamiseks ministrit vaja oleks.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Vaidlused selle üle, kas e-riigi tiiger magab või ei, on suhteliselt asjatud olukorras, kus riigieelarvest ei leita raha ei olemasoleva taristu ega ka loodud protsesside nõuetekohaseks ülalhoidmiseks, ning juhul, kui automatiseerimisse investeeritakse ainult siis, kui õnnestub eurovahenditest tekitada poole miljoni eurone projekt. Imetlus Eesti e-riigi vastu on teenitud meil välja tervet ühiskonda ja erasektorit läbiva turvalise niidistiku kudumise eest eelmistel aastakümnetel, kuid kui me ei lisa uute tehnoloogiate pakutavaid võimalusi, kaotame peagi eestvedaja rolli.

Vaatame esmalt konteksti ja suurt statistikat: võrreldes 2016. aastaga IKT-ekspordi osas, kus telekomi-, tarkvaraarenduse- ja IT-seadmete müük Eestist välja küündis ühe miljardi euroni, on maksuameti kolmanda kvartali näitajate baasil enam kui tõenäoline, et tänavu on ekspordimaht üle kahe miljardi. Need arvud ei sisalda IT-intensiivseid ärimudeleid, mis klassifitseerivad ennast teiste tegevusalade alla, olgu selleks Cleveron või Transferwise.

Mis puutub järelkasvu, siis ülikoolis välja õpetatav tudeng teenib enda hariduse maksumuse riigikassasse maksutuluna tagasi kolme-nelja aastaga. Kuigi ülikoolidest jõuab iga aasta tööjõuturule vaevu 1000 IT-tudengit, on info ja side valdkonna töötajaskond kasvanud üle 30 000 inimese – nende pealt makstakse iga kuu tööjõumakse üle 30 miljoni euro. Sel aastal lisandunud 700 kõrgelt kvalifitseeritud töötajat välisriikidest turgutab riigieelarvet aastas umbes kümne miljoni euro jagu.

Investeeringute kohta võib märkida, et need on valdkonna laienemist kiirendanud – puhtalt start-up’idesse on kaasatud üle 300 miljoni euro investeeringuid nii eelmisel kui sellel aastal.

18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto