Alexi lugu
Augusti alguses andsin tööandjale (tuntud baar Tallinna vanalinnas) lahkumisavalduse. Olin seal töötanud ligi kolm aastat. Minu töölepingu lõpetamise soov ei saanud tulla omanikele üllatusena, sest aprilli töö eest olin palga kätte saanud alles juulis.
Palga maksmist mulle lükati viimasel ajal nädala või paari võrra edasi iga kuu. Millal makseviivitus täpselt alguse sai, enam ei mäletagi. Alguses ma ei teinud sellest suurt numbrit, sest raha mul ju oli. Töötaja ja tööandja vaheline usaldus ja kamraadlus ei pannud mind kordagi kahtlustama, et kunagi võivad asjad nii kaugele areneda, et mulle ollakse võlgu juba mitme kuu palk.
Kindlasti ei saa ma jätta ennast süüdistamata – oleksin pidanud kohe ülemusele ultimaatumi esitama, kui palk esimest korda viibis. Naiivsus ja kiindumus sellesse baari hoidsid mind aga töökohal edasi, sest algusaegadel sain väga palju häid emotsioone sellest kohast.