Sisukord
Arvamus
Postimees
31.10.2019

Herman Kelomees: maksud tulid Lätist tagasi, alkodebatt lõppenud?

2 min lugemist
«Maksud sõidavad Lätti» kleepse kandev auto FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Vabariigi 100 aasta juubeliks korraldatud aktsioon «Maksud sõidavad Lätti» viis Eesti alkoholiväitluse fookuse jõuliselt aktsiisimäärale ja selle laekumisega seotud eelarvetasakaalule. Eile teatas A. Le Coqi omanikfirma Olvi, et pärast alkoholiaktsiisi langetamist Eestis ja tõstmist Lätis on vastavalt muutunud ka ettevõtte kasumid kahes riigis.

«Aktsiisilangetusel on olnud hea mõju nii siseriiklikule tarbimisele kui ka Soomele suunatud müügile laevadel ja sadamas,» kirjutas Olvi börsiteates.

Kui lähtuda eeldusest, et Eesti inimesed tarbivad alkoholi igal juhul sama palju ning küsimus on selles, kuhu riiki laekuvad maksud, võiksime rahul olla. «Maksud sõidavad Lätti» eestvedaja Taavi Leppik kurtis mullu, et valitsus lähtub alkoholipoliitika kujundamisel liigselt Exceli-tabeli arvutustest. Ilmselt mõtles ta seda, et riik proovib saada aktsiisi tõstmisega võimalikult palju tulu. Teame hästi, kuidas see lõppes. Ka veendunud aktsiisitõusude toetajad pidid piirikaubanduse plahvatusliku kasvu järel möönma, et pingutati üle.

Ometigi ei ole aktsiisipoliitika ainus eesmärk saada võimalikult suurt tulu. Aktsiis on oma olemuselt patumaks, mille tuludest võiks vähemalt ideaalses maailmas saada kaetud kulud, mida ühiskond kahjuliku mõjuga tarbimisest tulenevalt kannab. Aktsiisimäära õige suuruse otsustamisel kuluks väga ära selline Exceli-tabel, kuhu on kantud ka kõik riigile alkoholi liigtarvitamisest tekkivad kulud, sealhulgas kroonilised haigused, õnnetusjuhtumid ja varaline kahju. Sellist tabelit on palju keerulisem koostada.

«Maksud sõidavad Lätti» peamine karuteene Eesti alkoholidebatile seisnes selle taandamises ainult aktsiisilaekumisele.

Siiski on võimalik hoida silma peal sellel, milline on Eesti inimeste alkoholitarbimine üldiselt. Kevadel teatas sotsiaalministeerium, et alkoholi tarbimine Eestis on langenud kümne aasta madalaimale tasemele. Rahandusministeerium on omakorda möönnud, et lisaks eelarve täituvusele on olulised ka andmed alkoholi tarbimise ning tervisekäitumise kohta. Just need arvud on alkoholipoliitika mõju hindamisel kõige tähtsamad ning oleks kahju, kui järgmisel aastal ei langeks tarbimine ühe inimese kohta alla kümne liitri (praegu 10,1). Tervise Arengu Instituut on oma materjalides läbivalt rõhutanud Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangut: tarbimine üle kuue liitri elaniku kohta toob kaasa tõsiseid kahjusid rahvatervisele.

«Maksud sõidavad Lätti» peamine karuteene Eesti alkoholidebatile seisnes selle taandamises ainult aktsiisilaekumisele. Nüüd, kus see osa Exceli-tabelist on paremas korras, võiks taas suurel pildil silma peal hoida.

Seotud lood
30.10.2019 01.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto