Sisukord
Meie Eesti
Postimees
18.02.2020
Lapsele võib kõige ohtlikum olla kodu (1) Eesti Paarisaja õpetaja keeleoskus alla nõutu Apteegiketid ootavad riigikogu järgmist käiku Saeveskit ähvardab materjalipuudus Majandus Yandex.Taxi tegutseb Eestis seadusvastaselt (1) Alaealine saab poest suitsu ja viina lihtsa vaevaga Välismaa Lätlased kutsuvad tüli tõttu boikoteerima Taani suhkrut ja Lego klotse (2) Torm Dennis uputas Suurbritanniat Turistitõkke püstitamine Rooma sümboli ümber ärritab ajaloolasi Arvamus Juhtkiri: igav ja turvaline Balti riik (1) Aimar Altosaar: hoiame oma au ja väärikust Krista Kodres: humanitaarteadused, kunstid ning teadmistepõhine Eesti Neeme Raud: Trump peab silmas raha ja kasu Sandra Haugas: haridus ja pered ei vaja koolikatseid Meie Eesti Erkki Koort: Kanuti aed ja uusarendus Helina Maasing: kuidas luua linnaplaneerimisega turvatunnet Kultuur Põhjus, miks ameeriklased Trumpi valivad (2) Sport Imelaps Hålandi suur unistus: Dortmundi kaudu Inglismaa meistriks Uus spordiseadus piirab sportlastele suurte stipendiumide maksmist Tervis Eestlane Aasias – kuidas trotsida koroonaviirust? Tartu Trammi Tartusse toomiseks kulub kümme aastat ja 400 miljonit eurot Mait Raava: kliinikum peab valima endale arstist juhi Eili Arula: Eesti Laulu on Tartusse väga vaja Tartumaa Kuldse Tammeoksa kandjate read täienevad Hotellipidajatel tuleb üha enam arvestada lastega peredega BMX-krossis tõid tartlased karikavõistlustelt mitu esikohta Veel neli kuud ning soomeugrilased peavad Eesti Rahva Muuseumis maailmakongressi Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Rainer Reile: hea on olla rikas ja terve

7 min lugemist
  • Tervis sõltub sellest, millises keskkonnas inimesed sünnivad, kasvavad, elavad.
  • Sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus tervises on Eestis süveneb.
  • Ebavõrdsuse vähendamine on uue rahvastiku tervise arengukava üheks eesmärgiks.
Rainer Reile, Tervise Arengu Instituudi teadur. FOTO: Erakogu

Kõrgharidusega mehed ja naised elavad tervena 13 aastat kauem kui nende põhiharidusega sookaaslased, kirjutab Tervise Arengu Instituudi teadur Rainer Reile ja analüüsib ebavõrdsust tervises.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Tervis on inimese kõige kallim varandus, ütleb üks eesti vanasõna. Kuid nii nagu iga muugi rikkusega ei jagu ka tervist kõigile kunagi ühepalju. Pigem on olukord selline, et tervist kaldub olema enam seal, kus on ka rikkust.

Tervise ebavõrdsuseks nimetatakse olukorda, kus mis tahes tervisenäitajates esineb süstemaatiline erinevus mõne ühiskondlikku kuuluvust märkiva tunnuse alusel ühe rühma kasuks ja teise kahjuks. Neid rühmi ühendavad jooned on sageli demograafilised (näiteks vanus, sugu, rahvus), kuid võivad olla seotud ka sotsiaalmajandusliku staatusega kas siis hariduse, ameti või sissetuleku ja materiaalse heaolu järgi.

Parem haridus, paremad valikud

Lihtsustatult tähendab näiteks parem haridus suuremat tõenäosust teha targemaid tervist mõjutavaid valikuid. Tervist toetavate valikute elluviimiseks on aga tarvis sotsiaalset ja majanduslikku kapitali, näiteks võimalust süüa täisväärtuslikku toitu, turvalist kooliteed, puhast elukeskkonda või sõpru jooksurajal, ehk oluline on küsimus, mida me oma tervise heaks teha saame. Nii on need tegurid omavahel tihedalt seotud ning need kõik on terviseriskidega toimetulekuks vajalikud spetsiifilised ressursid, mille tähtsus ja tähendus varieerub nii ajas kui ka ruumis.

See, kui hea tervis kellelgi on, on seotud meie ümbrusega. Tervist mõjutavad tegurid ehk tervisemõjurid tulenevad tingimustest, milles inimesed sünnivad, kasvavad, elavad ja vananevad. See, et need tingimused pole kõigile kaugeltki ühetaolised, ongi tervise ebavõrdsuse eeldus.

Ühena esimestest juhtis sotsiaalmajanduslikele erinevustele tervises tähelepanu Suurbritannias 1980. aastal Douglas Blacki eestvedamisel valminud uuringuaruanne. See näitas, et elukutse alusel määratletud kõrgeima ja madalaima sotsiaalmajandusliku klassi suremus erines ligi kaks korda ning hoolimata riikliku tervishoiusüsteemi pingutustest oli erinevus aja jooksul kasvanud. Raportis, mille avaldamist toonane valitsuspartei korduvalt püüdis edasi lükata, pakuti tulemusele mitut võimalikku seletust.

17.02.2020 18.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto