Sisukord
Meie Eesti
Tänane leht
25.11.2020
Vägivallatseja ei pea vägivallatsejaks jääma. Tugiliin aitab (2) Eesti Ratas tegi valitsuses kaksikkäigu (2) Kohtuprotsess Kuusiku üle sai avalöögi Eesti lühiuudised Prokuratuur ei näinud põhjust Õhtulehe ajakirjanike tegevust uurida (5) Arkadi Popov: võitleme edasi! Me pole veel koroonaviirust võitnud (1) Arstid jäid hätta ninna murdunud koroonatesti pulga seitsmesentimeetrise tüki leidmisega Kummituslill püstitas võimsa maailmarekordi Majandus Majanduse lühiuudised Janet Yellenist saab taas USA rahamaailma tippotsustaja (2) Reisiraha läheb kriisiajal hoiustesse, veebi ja kärakasse Eestlastel on Balti riikide kõige suurem elektriautoskepsis Tehnika lühiuudised USA tellib uue kaliibriga relvi (8) Välismaa Välismaa lühiuudised Kosovo sünnivalud kummitavad jätkuvalt noort riiki (1) Leedus võttis ohjad üle uus paremtsentristlik valitsus Arvamus Peatoimetaja Mart Raudsaar: täna 25 aastat tagasi Juhtkiri ⟩ Et vägivalda ei oleks Mari Klein: loome leidla Ahti Asmann: kiirustatud rohepööre on ohtlik (5) Erkki Bahovski: transatlantilise ühtsuse naasmine? Kristina Kallas: haridusministri portfelli raskus (4) Fookus TERVISHOID ⟩ Helen Hääl: miks perelepitus ei sobi pikaajalise vägivalla ohvrile? (1) TERVISHOID ⟩ Kadri Tammepuu: lepitus, mis ei lepita TERVISHOID ⟩ Jako Salla: vägivallaterroriga leppimist olla ei saa TERVISHOID ⟩ Margo Orupõld: ebavõrdses seisus endise paari kokkuviimine traumeerib nõrgemat osapoolt Kultuur Kultuuri lühiuudised Särava Kaljo Põllu tumedad vaimud seintel (1) Kontseptuaalseks metal-albumiks vormitud inimliku ohverduse müüt PÖFF. «Tsoi» solvab mälestust Tsoist PÖFF. Eestlane päästab indiaanlaste keelt PÖFF. See vägistamine ei jäänud vaid magamistuppa Sport Jalgpallifännid said rõõmusõnumi, mis mõjub klubiomanike rahakotile halvasti Karjääri lõpetanud Leok jääb ootama lahkumisetendust Jalgpalli murelaps, millega võib kaasneda surmav haigus SUUR ÜLEVAADE ⟩ Kriisa, Tass ja teised annavad põhjust USA ülikoolikorvpalli teraseks jälgimiseks Tartu Urmas Klaas: Tartu areneb ka kriisi ajal Eili Arula: musta reede hullutav mull Paraad ja presidendi vastuvõtt tulevad taas ülikoolilinnas (2) Jõulupuu jõudis eile Raekoja platsile Tartu lühiuudised Tolstoi tänava jalgtee kattus ehitusjääkidega Lilleärid sulgevad viiruse tõttu poode Tantsijad harjutavad hajutatult ja koorid maskis Mitme linnaosa laternad saavad peagi uue ilme Hiidlanna tõi tartlastele näha sügisvärvides kodusaart Kuri jääb karistamata Meelelahutus Koomiks Sudoku

Triin Habicht: vaesuse ja kehva tervise nõiaring

3 min lugemist
Triin Habicht. FOTO: Mihkel Maripuu

Viimane minu käsitletav teema Postimehe «Meie Eesti» tervishoiurubriigis on tervisega seotud ebavõrdsus ja järgmisel nädalal võtab teatepulga üle uus toimetaja.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

See teema on mulle endale sümboolse tähendusega, sest just selle kaudu leidsin ma noore majandusteadlasena oma tee tervisevaldkonda. Aktsiaturgudel ja makromajanduses toimuvat analüüsides on lihtne keskenduda tehnokraatlikule analüütikale ning unustada ühiskonnanähtuste inimlikum vaade.

Aga mida teha siis, kui olukord on Pareto-optimaalne, ent siiski tülgastav? (Kes natukenegi on majandusteadust õppinud, suudavad tõenäoliselt elu lõpuni une pealt meenutada, et Pareto-optimaalne on selline ressursside jaotus, mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata.) Näiteks, kui Pareto-optimaalne on riigil rohkem panustada rikkamate inimeste tervisesse, sest nende sissetulekud on suuremad ja seega on nad ühiskonnale väärtuslikumad, siis kas see ongi lõplik tõde?

Inimesed peavad oluliseks head tervist. Hea tervis ei ole mitte üksnes enese hästi tundmine ja pikk iga. Tervis loob eeldused paljudeks muudeks asjadeks elus: võime haridust omandada, edukus tööturul, suutlikkus elatist teenida ja head sotsiaalsed suhted. Näiteks OECD riikides keskmiselt on kehva tervisega meeste elu jooksul teenitav sissetulek kolmandiku võrra madalam kui hea tervisega meestel. Hariduse mõju sissetulekule on tervisega võrreldes poole väiksem.

OECD parema elu indeksi leidmise raames küsitleti 145 000 inimest üle maailma. Enamikule vastajatest on tervis hea elu juures prioriteet, sh Eesti vastajatele. Eesti põhiseaduski ütleb, et kõigil inimestel on õigus tervise kaitsele. Viimase puhul on küll pakutud tõlgendust, et riigi elatustasemest sõltub, mis tasemel tervise kaitset on võimalik pakkuda. Silmas ei ole kindlasti peetud aga seda, et tervise kaitse ulatus peaks olema sõltuv inimese «väärtusest ühiskonnas».

24.11.2020 25.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto