Sisukord
Meie Eesti
Postimees
18.02.2020
Lapsele võib kõige ohtlikum olla kodu (1) Eesti Paarisaja õpetaja keeleoskus alla nõutu Apteegiketid ootavad riigikogu järgmist käiku Saeveskit ähvardab materjalipuudus Majandus Yandex.Taxi tegutseb Eestis seadusvastaselt (1) Alaealine saab poest suitsu ja viina lihtsa vaevaga Välismaa Lätlased kutsuvad tüli tõttu boikoteerima Taani suhkrut ja Lego klotse (2) Torm Dennis uputas Suurbritanniat Turistitõkke püstitamine Rooma sümboli ümber ärritab ajaloolasi Arvamus Juhtkiri: igav ja turvaline Balti riik (1) Aimar Altosaar: hoiame oma au ja väärikust Krista Kodres: humanitaarteadused, kunstid ning teadmistepõhine Eesti Neeme Raud: Trump peab silmas raha ja kasu Sandra Haugas: haridus ja pered ei vaja koolikatseid Meie Eesti Erkki Koort: Kanuti aed ja uusarendus Helina Maasing: kuidas luua linnaplaneerimisega turvatunnet Kultuur Põhjus, miks ameeriklased Trumpi valivad (2) Sport Imelaps Hålandi suur unistus: Dortmundi kaudu Inglismaa meistriks Uus spordiseadus piirab sportlastele suurte stipendiumide maksmist Tervis Eestlane Aasias – kuidas trotsida koroonaviirust? Tartu Trammi Tartusse toomiseks kulub kümme aastat ja 400 miljonit eurot Mait Raava: kliinikum peab valima endale arstist juhi Eili Arula: Eesti Laulu on Tartusse väga vaja Tartumaa Kuldse Tammeoksa kandjate read täienevad Hotellipidajatel tuleb üha enam arvestada lastega peredega BMX-krossis tõid tartlased karikavõistlustelt mitu esikohta Veel neli kuud ning soomeugrilased peavad Eesti Rahva Muuseumis maailmakongressi Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Triin Habicht: vaesuse ja kehva tervise nõiaring

3 min lugemist
Triin Habicht. FOTO: Mihkel Maripuu

Viimane minu käsitletav teema Postimehe «Meie Eesti» tervishoiurubriigis on tervisega seotud ebavõrdsus ja järgmisel nädalal võtab teatepulga üle uus toimetaja.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

See teema on mulle endale sümboolse tähendusega, sest just selle kaudu leidsin ma noore majandusteadlasena oma tee tervisevaldkonda. Aktsiaturgudel ja makromajanduses toimuvat analüüsides on lihtne keskenduda tehnokraatlikule analüütikale ning unustada ühiskonnanähtuste inimlikum vaade.

Aga mida teha siis, kui olukord on Pareto-optimaalne, ent siiski tülgastav? (Kes natukenegi on majandusteadust õppinud, suudavad tõenäoliselt elu lõpuni une pealt meenutada, et Pareto-optimaalne on selline ressursside jaotus, mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata.) Näiteks, kui Pareto-optimaalne on riigil rohkem panustada rikkamate inimeste tervisesse, sest nende sissetulekud on suuremad ja seega on nad ühiskonnale väärtuslikumad, siis kas see ongi lõplik tõde?

Inimesed peavad oluliseks head tervist. Hea tervis ei ole mitte üksnes enese hästi tundmine ja pikk iga. Tervis loob eeldused paljudeks muudeks asjadeks elus: võime haridust omandada, edukus tööturul, suutlikkus elatist teenida ja head sotsiaalsed suhted. Näiteks OECD riikides keskmiselt on kehva tervisega meeste elu jooksul teenitav sissetulek kolmandiku võrra madalam kui hea tervisega meestel. Hariduse mõju sissetulekule on tervisega võrreldes poole väiksem.

OECD parema elu indeksi leidmise raames küsitleti 145 000 inimest üle maailma. Enamikule vastajatest on tervis hea elu juures prioriteet, sh Eesti vastajatele. Eesti põhiseaduski ütleb, et kõigil inimestel on õigus tervise kaitsele. Viimase puhul on küll pakutud tõlgendust, et riigi elatustasemest sõltub, mis tasemel tervise kaitset on võimalik pakkuda. Silmas ei ole kindlasti peetud aga seda, et tervise kaitse ulatus peaks olema sõltuv inimese «väärtusest ühiskonnas».

17.02.2020 18.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto