Mis on kõige jõhkram asi, mida iseendaga teha? Astuda püstijalakoomikuna lavale. Koomikute maailmas möllavast adrenaliinist, kole olemise hirmust ja häbist räägivad kaks säravat naljanaist Petra Tänav ja Kadri-Maria Mitt.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Miks on komöödiamaailmas nii vähe naisi?

Petra Tänav: Sest naised pole naljakad. See on levinud asi, mida öeldakse, kuigi see pole tõsi. On teemasid, millest mehel on väga lihtne nalja teha. Näiteks teatab ta laval, et tal on peenis. Kui naine teeks sama, peetaks seda nõmedaks, mitte naljakaks. Naisena saad seksi teemal nalja teha küll, aga pead olema kavalam.

Kadri-Maria Mitt: Ma olen üles kasvanud feministlikus õhkkonnas, aga isegi minul oli blokk ees, et komöödia on rohkem meeste pärusmaa. Ma arvan, et inimesi, kes armastavad huumorit, on meeste ja naiste seas sarnane protsent, lihtsalt mehi on rohkem areenil.

Petra: Paljudel meestel on ka petlik enesekindlus, mille arvelt on hästi palju nalja visatud. Kui mees vaatab töökuulutust ja tal on nõutud omadustest kasvõi üks olemas, siis ta mõtleb: noh, väga hea, ma saan selle töö! Naine vaatab: mul on kõik olemas, aga seda ühte ei ole, ma siis parem ei kandideeri. Mehi julgustatakse rohkem, naisi hoitakse tagasi: «Tütarlaps ei karju niiviisi! Istu ilusti oma kleidikeses!»

Kadri-Maria: Sellega õnneks tehakse nüüd kõvasti tööd. Aga ajalooliselt oli küll nii. Kui plikana nägin filmi «Rocky», siis täiega põdesin – miks tüdrukutele poksitrenni pole? Tänapäeval pole küsimustki.

Petra: Aga mehed kaitsevad oma kantsi ka! Mitu USA naiskoomikut on avalikult öelnud, et leidsid end olukorrast: «Tahad lavale? Osuta seksuaalteenuseid.»

Eestis ma sellest kuulnud pole, Fopaa! poisid on hästi toetavad ja oleme väga hoitud. (Fopaa! tuuril osaleb kahe naise kõrval viis meeskoomikut – K. H.)

Fopaa! naljabande naised Petra Tänav ja Kadri-Maria Mitt. Mis on kõige jõhkram asi, mida endale teha saab? Mis tunne on astuda sisuliselt alasti selstkonna ette? Julged naised räägivad kõigest nii nagu see naiskoomiku elus käib. FOTO: Konstantin Sednev

Mis on need hirmud, mis naisi komöödialavalt eemal hoiavad?

Kadri-Maria: Asi on adrenaliinis. Püstijalakomöödia on kõige jõhkram asi, mida sa võid endale teha ilma elu ohtu panemata. Adrenaliinitaset laval on mõõdetud ja seda saab võrrelda kõige riskantsemate aladega. Ekstreemsporti teevad ka enamasti just 

Petra: Häbistamise hirm.

Kadri-Maria: Olen selle häbi läbi elanud – läksin lavale ja keegi ei naernud. Väga vabastav on! Häbi on nagu leili viskamine – korra on rõve, aga pärast on mõnus. Häbi üleelamine hävitab hirmu kuidagi ära. Inimlikult väga arendav kogemus. Mul oli jõhker hirm avaliku esinemise ees, aga püstijalakomöödia toimis nagu ravim. Huvi asja vastu oli nii suur, et see ületas hirmu.

Petra: Kui ma olen laval ja hakkan rääkima oma kohtingutest ja seksuaalelust, siis pean arvestama, et kindlasti leian ka hukkamõistu. Võin jätta litsaka mulje.

Kadri-Maria: Litsakus – see on asi, millele ma olen palju mõelnud! Tänapäeva kontekstis on see ekslikult sõimusõna. Kui inimene on vaba oma seksuaalsuses, ei ole see enam taunitav.

Või naine, kes müüb ennast olude sunnil. Kummalgi juhul pole lits inimene, kelle üle peaks naerma. Mind ei sega üldse, et anonüümsetes kommentaarides naisi, kes nalja teevad, litsiks sõimatakse. Ma ei võta seda isiklikult, see sõna ei tähenda enam midagi.

Petra: Mina olen ise öelnud, et olen litsakas. Ja mis siis? Minu ema ütles: «Mis on kõige hullem, mis juhtuda saab? Kui kõige hullem asi on see, et keegi ei naera su üle, siis see ei ole ju väga hull!»

Petra Tänav ja Kadri-Maria Mitt ei tee poliitsatiiri, pigem elulist situatsiooni- ja absurdihuumorit. Aga üks ratas võiks pildil ikkagi olla, niisama nalja pärast. FOTO: Konstantin Sednev