Aleksei Lotman: ajapomm Läänemeres

Nord Streami ehitus. FOTO: Denis Sinyakov/Reuters/Scanpix

Peaaegu kümme aastat tagasi kirjutas geoloog ja filosoof, kadunud Ivar Puura Eesti Looduses Nord Streami torujuhtmest kui ajapommist Läänemeres. Võime olla õnnelikud, et kõige hullemad prognoosid pole praeguseks täitunud, kuid mõni ajapomm tiksub kaua ja ega kõiki asjaolusid ole ka piisavalt seiratud.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mis kõige olulisem, see torujuhe on suurendanud Saksamaa gaasisõltuvust.

Tähelepanuväärne on, et Nord Streami projekti kavandatavat mastaapi ei avalikustatud algul täielikult. Alles pärast esimese juhtmepaari valmimist alustati Nord Stream 2 ametlikku ettevalmistamist, mis nüüdseks on jõudnud juba ka ehitamiseni. Selline suurprojektide jupitamine on vastuolus keskkonnamõjude hindamise hea tavaga.

Täna saame lugeda rajatavast Nord Stream 2 gaasijuhtmest. Kõrval on intervjuu selle teemaga aktiivselt tegeleva keskkonnakaitsja Jevgenia Tširikovaga, kes räägib muuhulgas sellest, et gaasijuhe lõhub Eesti piiri taga asuva Kurgolovo poolsaare kaitseala ja on vastuolus Euroopa Liidu kliimapoliitikaga. Loomulikult on sellega vastuolus üldse igasugused uued suured investeeringud fossiilkütustesse.

Võib küsida, kas siis tõesti peame kohe päevapealt lõpetama fossiilkütuste kasutamise? Kui rääkida sellest, mis on parim meie elukeskkonnale, eelkõige (kuid mitte üksnes) kliimale, siis muidugi ongi kõige parem kohe seda teha. Ja mis on parim keskkonnale, on tegelikult parim ka meie homsetele ellujäämise väljavaadetele. Siiski ei pruugi kõigi fossiilkütust tossutavate jõujaamaade klõpsuga väljalülitamine olla kooskõlas meie praeguste vajadustega, millest mõni – kuigi mitte kõik – on eluline.

31.10.2019 02.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto