Sisukord
Välismaa
Tänane leht
01.11.2019
Eesti Jaaganti poliitikaradar. Sügise suured küpsed dokumendid (10) Kõlvart läks esimese eelarvega kindla peale välja (1) Valetanud Mary Kross pääseb kohtupidamisest (7) Ebaseaduslik ravimivõrgustik õngitseb eestlasi võltsidentiteetide abil (1) Majandus Eesti Energia üle nelja aasta kahjumis (6) Pensionireformi kiiluvees läheb remonti ka III sammas (1) Välismaa KOHALIK VAADE. Euroopa idaserval kestab Putini ja Orbáni romantiline vennastumine (8) USA asekaitseministri sõnul ei unustata Hiina kõrval Vene ohtu Gaasipliidist alanud rongipõlengus hukkus Pakistanis üle 70 inimese Arvamus Juhtkiri: varastatud näod Bretty Sarapuu: vastik homopropaganda Heiki Lill: töötame surmani ja siis veel natuke? (8) Jürgen Ligi: Ratase aina ülehomne meeleparandus (22) Els Heinsalu: pantvangi võttev mugavus (5) Meie Eesti Aleksei Lotman: ajapomm Läänemeres (12) Vene keskkonnakaitsja: Nord Stream 2 torujuhtme rajamist saab veel peatada (7) Kultuur Oleg Pissarenko: Armastus on elu vundament (1) Skandaal: draamateatris manipuleeritakse Tulevikust tuli tapjarobot. Jälle Sport Miks vahetas Tänak meeskonda? (8) «Eelista eestimaist» Flora moodi. Uues kuues Tartu Tartus toimuva LGBT-arutelu vastane lubas noortekeskuse põlema panna (73) Murdunud puu purustas Luke mõisa uue käsitöökoja katuse Uus põllumajandusmess astub maamessi kandadele Jaan Tõnisson päästis Krista Aru riigikogus paratamatult ligi hiilivast laiskusest ja lodevusest Südamearst Kai Saks: eestlane heidab hinge, keha jääb siia (2) Kolmkümmend aastat tatamil Maljarka tantsijad said rolli Puškini «Mustlastes» Iseloomad näitab iseloomu Meelelahutus Koomiks Sudoku

USA asekaitseministri sõnul ei unustata Hiina kõrval Vene ohtu

9 min lugemist
  • Hiina ja Venemaa demonstreerivad oma koostööd rohkem kui selles on sisu.
  • Hetkeseisuga kujutab Venemaa endast põletavamat julgeolekuohtu.
  • Huawei puhul ei tohi unustada, et see on otseselt Hiina komparteiga seotud.
  • 82 protsenti NATO kaitsekuludest teevad ELi-välised liitlased.
Venemaa, Hiina ja Mongoolia sõdurid mullu Venemaal õppustel Vostok. FOTO: MLADEN ANTONOV/AFP/Scanpix

Kuigi Hiina ohu eurooplastele selgitamine on olnud raske, näeb viimasel ajal selles küsimuses tuntavat edasiminekut, ütles USA kaitseministeeriumi poliitika küsimuste asekaitseminister John C. Rood usutluses Postimehele.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Möödunud nädalal pidas teie ülemus kaitseminister Mark Esper Brüsselis kõne, millest ei jäänud mingit kahtlust, et USA-le on praegu põhiline Hiina ja Venemaa tuleb alles teisena. Mida tähendab see ressursside mõttes, olgu selleks teiesuguste inimeste tähelepanu või sõjatehnika paigutus?

Meie rahvuslik julgeolekustrateegia räägib suure võimuvõitluse naasmisest valikus, kus võib olla nii rahuaegne konflikt ja võitlus kui ka taas tekkida võiv relvastatud konflikt suurvõimude vahel. See nimetab selgelt Venemaad ja Hiinat kui kaht suurimat ohtu.

Kaitseminister Esper edastas sõnumit, et mitmeski mõttes on Venemaa lühiajalises perspektiivis letaalsem oht. [Seda näitavad] Vene sõjaväe võimekus, president Vladimir Putini valmisolek kasutada poliitiliste eesmärkide saavutamiseks vägivalda, Skripalide ründamine keemiarelvaga ja muud sellised tegevused, näiteks Süürias Assadi režiimi toetamine.

Venemaa võimekus on märkimisväärne. Eriti tuumavaldkonnas, aga ka muudes sõjalistes valdkondades.

Hiina sõjaline võime pole praegu sama tugev. Kuid kui vaatame tulevikku, on Hiina mitmelgi moel suurem oht. Riik, kes investeerib märkimisväärselt rohkem – umbes 170 miljardit dollarit – pelgalt valitsuse ametlike andmete järgi. Siin ei ole arvestatud reaalset, vaid ametlikku kaitse-eelarvet, mis on mõne aastaga rohkem kui kümnekordistunud.

31.10.2019 02.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto