Sisukord
Välismaa
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

USA asekaitseministri sõnul ei unustata Hiina kõrval Vene ohtu

9 min lugemist
  • Hiina ja Venemaa demonstreerivad oma koostööd rohkem kui selles on sisu.
  • Hetkeseisuga kujutab Venemaa endast põletavamat julgeolekuohtu.
  • Huawei puhul ei tohi unustada, et see on otseselt Hiina komparteiga seotud.
  • 82 protsenti NATO kaitsekuludest teevad ELi-välised liitlased.
Venemaa, Hiina ja Mongoolia sõdurid mullu Venemaal õppustel Vostok. FOTO: MLADEN ANTONOV/AFP/Scanpix

Kuigi Hiina ohu eurooplastele selgitamine on olnud raske, näeb viimasel ajal selles küsimuses tuntavat edasiminekut, ütles USA kaitseministeeriumi poliitika küsimuste asekaitseminister John C. Rood usutluses Postimehele.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Möödunud nädalal pidas teie ülemus kaitseminister Mark Esper Brüsselis kõne, millest ei jäänud mingit kahtlust, et USA-le on praegu põhiline Hiina ja Venemaa tuleb alles teisena. Mida tähendab see ressursside mõttes, olgu selleks teiesuguste inimeste tähelepanu või sõjatehnika paigutus?

Meie rahvuslik julgeolekustrateegia räägib suure võimuvõitluse naasmisest valikus, kus võib olla nii rahuaegne konflikt ja võitlus kui ka taas tekkida võiv relvastatud konflikt suurvõimude vahel. See nimetab selgelt Venemaad ja Hiinat kui kaht suurimat ohtu.

Kaitseminister Esper edastas sõnumit, et mitmeski mõttes on Venemaa lühiajalises perspektiivis letaalsem oht. [Seda näitavad] Vene sõjaväe võimekus, president Vladimir Putini valmisolek kasutada poliitiliste eesmärkide saavutamiseks vägivalda, Skripalide ründamine keemiarelvaga ja muud sellised tegevused, näiteks Süürias Assadi režiimi toetamine.

Venemaa võimekus on märkimisväärne. Eriti tuumavaldkonnas, aga ka muudes sõjalistes valdkondades.

Hiina sõjaline võime pole praegu sama tugev. Kuid kui vaatame tulevikku, on Hiina mitmelgi moel suurem oht. Riik, kes investeerib märkimisväärselt rohkem – umbes 170 miljardit dollarit – pelgalt valitsuse ametlike andmete järgi. Siin ei ole arvestatud reaalset, vaid ametlikku kaitse-eelarvet, mis on mõne aastaga rohkem kui kümnekordistunud.

31.10.2019 02.11.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto