Sisukord
Arter
Postimees
02.11.2019
Eesti Ministrikandidaat Kaimar Karu: reisimisega probleemi pole (31) Puudega inimeste ühing: advokaadibürood usutakse, inimest mitte (2) Majandus Investor Mari pelgab pensioni (2) KOMMENTAAR: Pensionireformi võitjad ja kaotajad (8) Välismaa Postimees Londoni meeleavaldusel: «Mida me tahame? Brexitit! Millal me seda tahame? Kohe!» (1) Guajaana narkomuuladel pole midagi kaotada Arvamus Juhtkiri: lõtke pingutavad juristid Maailma parimad tohivad valida Kui teed, siis tunnista (24) Reetmist ei saa andestada (19) Neljajalgne rahvuskangelane Sport Miller-Uibo: higi ja pisarad käivad 400 meetriga kaasas Gunnar Männiku kolumn: kas Eesti spordimeditsiin on kreenis? Hamiltoni meistritiitlit saab nurjata vaid tohutu ebaõnn Hyundai taktikaline vangerdus: miks Breen, mitte Mikkelsen? Noorem põlvkond vanemale veel vastu ei saanud Kliima REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Merendus Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel AK „Disco Elysiumi“ peakunstnik: 21. sajandit defineerib kommunism (5) Ülikoolis eri värvi sokkidega Tallinn 800: keskaegse muusika tummad tunnistajad maapõuest EKI keelekool: tehke üks teene! (6) Miks Londonis ja Tallinnas ei peaks lillepeenar olema ühesugune? Veri, okse ja s... ehk mägikaru metsik päevik (1) Aja auk. Mees kuldajast Nädala plaat. Unustage polkamasinad ja tangoturgutajad ehk Akordioni rehabiliteerimine Mesikäpp. Soroslased ja uus maailmakord Mesikäpa loomamood Neeme Raua intervjuu Vene sotsioloog Deniss Volkoviga: „Krimmi-efekt“ on Venemaa poliitikas nüüdseks täielikult kadunud Arter Lihavastased on asunud pealetungile. Põhjendamatule pealetungile (44) Palun päris toitu! (1) «Seisad seltskonna ees põhimõtteliselt alasti: palun, selline olen mina!» Kas uus masu on ukse ees? (24) Näitus Suurgildi hoones: armastuskirjad Georg Otsale Toit värvub mustaks. Tallinnas tuleb musta toidu festival Hispaanias pullimune jahtimas Sõiduproov. Kolm kogenud autosportlast proovivad hübriid-, sport- ja elektriautot (1) Eesti arvuti 60 (1) Pöörane pesumood: BDSM, metsikud naised ja 88 eri suuruses rinnahoidjad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Näitus Suurgildi hoones: armastuskirjad Georg Otsale

2 min lugemist
Kuni järgmise aasta maini on Suurgildi hoones avatud näitus "Georg Ots, armastan sind!". FOTO: Vahur Lõhmus

«Georg Ots, armastan sind!»

Näitus Tallinnas ajaloomuuseumi Suurgildi hoones

Avatud 3. maini 2020

«Kallis onu Georg Ots!

Kuulan alati raadios Teie laule ja need meeldivad mulle väga. Eriti meeldib mulle laul «Kas ihkab sõda meie maa».

Tahan ka lauljaks õppida. Laulmine on mul koolis alati viis.

Kallis onu Georg Ots, palun võtke vastu minu südamlik õnnesoov uueks aastaks ja palju ilusaid laule Teie esituses!»

See on ühe koolitüdruku kiri Georg Otsale 1962. aasta 30. detsembrist.

Laulja ja näitleja Georg Otsa 100. sünniaastapäeva tähistaval näitusel on niisuguseid kirju tema talendi austajatelt tervelt kaks seinatäit. «Palju austatud Georg Karlovitš!», «Tere, seltsimees Ots!», «Mul pole sõnu kirjeldamaks, mida ma tunnen, kui te laulate Mister X-i aariat operetist «Tsirkusprintsess!»...»

Austajad saatsid Georg Otsale kirju kogu omaaegsest Nõukogude Liidust, aga ka Soomest. FOTO: Vahur Lõhmus
Muu hulgas kuuluvad väljapanekusse fotod perealbumist. FOTO: Vahur Lõhmus
Tapetseeritud toanurk laulja ja näitleja pianiino, molberti ja joonistustega. FOTO: Vahur Lõhmus
Rollifotod ja lavakostüümid. FOTO: Vahur Lõhmus

Mehele, kelle laulude saatel kasvas üles kogu sõjajärgne põlvkond Eestis ning kelle pehme bariton ja sarm puudutas miljoneid üle omaaegse Nõukogude Liidu, tuli kirju Eestist ja Venemaalt, töökollektiividelt ja lastelt. Kirjutasid ka soomlased, kelle südamesse Georg Ots end «Saaremaa valsiga» laulis ja kellele ta oli peaaegu et ebajumal. Venelannad saatsid luuletusi ja ja usutavasti oli ka armunuid.

Nende kirjade, nagu ka kaasteeliste mälestusekildude lugemiseks tasub näitusesaalis aega võtta. Siis jõuab selle inimese kuulsus, suurus ja lihtsus, aga ka tema ajastu traagika pärale. See, mida tähendas raudne eesriie inimese saatusele.

Vanad filmikatked ja helisalvestised, Georg Otsa lavakostüümid – kui suur mees ta oli! –, tapetseeritud toanurk tema molberti ja joonistuste ning pianiinoga Krasnõi Oktjabr, vana serviis, moskvalannast austaja Nataša Nikitina koostatud album, temanimelise laeva lugu, fotod, julgeolekukomitee väljasõidutoimik, lõpuks sünge viimane vaatus ja autogramm haiglast Arne Miku raamatusse 1975. aastal.

See näitus pole kuigi suur, ometi puudutab. Lausa nii, et õhtul ei saa rahu ja raamaturiiulist tuleb nostalgitsemiseks võtta lehitseda Kulle Raigi «Saaremaa valss».

Seotud lood
01.11.2019 04.11.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto