R, 9.12.2022

Eesti arvuti 60

Veiko Tamm
Eesti arvuti 60
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Ural-1
Ural-1 Foto: Erakogu

Täpselt 60 aastat tagasi, 2. novembril 1959 pandi tööle Eesti esimene elektronarvuti Ural-1. Kümme aastat tagasi avati aga pidulikult TÜ arvutiteaduse instituudi arvutiajaloo muuseum, mis tähistab seega samuti oma esimest ümmargust sünnipäeva.

Stalini ajal kuulutati küberneetika, nagu ka geneetika kodanlikuks ebateaduseks ja šarlatanluseks. Alles Hruštšovi nn maisisula ajal said arvutiinimesed üle NSV Liidu end vabamalt tunda ja oma asja arendama hakata. Kõike tuli aga ise leiutada (ja läänelt maha viksida). Kuigi arvuteid loodi mitmeid, jõudis 60ndatel suuremasse seeriatootmisse vaid üks – meie tänase loo peategelane arvutiseeria Ural.

Ural-1

NSV Liidu informaatika mitteametlikuks sünnipäevaks peetakse 4. detsembrit 1948, kui andekas noor insener Bašir Ramejev esitles automatiseeritud digitaalarvutusmasinate projekti. Loodi arvuti Strela, mis oli tollal üks võimsamaid. Moskva erikonstrueerimisbüroos 245 (SKB-245) alustati ettevalmistusi uue arvutiseeria loomiseks ning selle peadisaineriks sai Ramejev. 1955 liikus ta koos rühma inseneridega Pensa linnas asuvasse filiaali ja samal aastal valmis Ural-1 arvuti prototüüp. Seeriatootmisse läks see 1956 Pensa arvutus-analüütiliste masinate tehases ning kuni tootmise lõpetamiseni aastal 1961 valmistati kokku 183 Ural-1 arvutit. Huvitav fakt: üks Ural-1 oli püsti pandud Baikonuril, kus see juhtis kosmoserakettide lende.

Ural-1 põhines elektronlampidel (peamiselt 6H8S), mida oli selle süsteemis 800–1000. Arvuti suutis kasutada 29 operatsiooni ja mäluseadmeks oli ferromagnetilise kattega magnettrummel, mis mahutas 1024 36-bitist sõna (või 2048 18-bitist). Praeguses mõistes oleks see umbes 4,5 kB. Välisele perfolintseadmele mahtus 10 000 36-bitist sõna ja magnetlintidele 40 000 36-bitist sõna. Arvuti koosnes viiest räkk-kapist, mille ülaosas paiknesid raadiolampide moodulid ja alaosas nende toiteplokid – voolutarve oli masinal korralik, kuni 10 kW. Kahel pool operaatorikohta asusid lintmäluseadmed (mida Eestisse saabunud masinal ei suudetudki tööle saada).

Meie informaatika isa, Tartu linna aukodanik ja teenetemedali laureaat Ülo Kaasik alustas koos Leo Võhanduga Eestisse arvuti saamise nimel tööd 1959. aastal. Pensasse saadeti arvutiga tutvuma hilisem arvutioperaator Elmar Vesman. Uskumatu sai tõeks: ülikooli toonase prorektori Harald Kerese sidemete abil saabuski üks Ural-1 Tartusse, kus talle 2. novembril 1959 vool taha anti. Arvutiajastu Eestis oli alanud! Kaasiku toel avati Tartu 1. keskkoolis (praegune Hugo Treffneri gümnaasium) esimene matemaatika süvaõppega eriklass, kus Kaasik andis programmeerimise aluseid. Sealt on välja kasvanud terve hulk meie riigi tuntud informaatikuid ja matemaatikuid.

Mati Krull Ural-1 operaatoripuldis
Mati Krull Ural-1 operaatoripuldis Foto: Erakogu

Alguses asus TRÜ arvutuskeskus ülikooli peahoone kõrval, kuid siis koliti see suurematesse ruumidesse, praegusse Eesti Üliõpilaste Seltsi majja J. Tõnissoni 1. Suur kobakas olla pahandanud sealset koristajat, kellelt linnalegendi järgi pärinebki arvuti sünonüümnimetus raal – «Krt, tõivad selle raali (loe: Ural) jalgu koristamist segama!». Raal teenis kogu Eesti teadlaskonda ja muid arvutusjanuseid aastani 1963, mil saabus selle arvutipõlvkonna parim esindaja Ural-4. See varasemate versioonidega ühilduv arvuti oli tootmises aastatel 1962–1964, nõudes juba 250 m2 põrandapinda ja tarbides kuni 60 kW elektrienergiat. Aastal 1965 annetati teenekas vanake Nõo koolile, kus rajati ka NSV Liidu esimene üldhariduskooli arvutuskeskus ja alustati arvuti- ja programmeerimisalast õpet.

Tartu Ülikooli arvutustehnika muuseum

Kui kümme aastat tagasi tähistati suure konverentsiga kodumaiste arvutite poolsajandit, avati ametlikult ka TÜ arvutustehnika muuseum. Kogu ettevõtmise hing on olnud arvutiteaduse instituudi hajussüsteemide lektor Meelis Roos, kellel hakkas idee küpsema juba 2004. aastal. Tasapisi hakkas ta koguma oma aja tipparvuteid, mis on nüüdseks erru läinud, ja nende komponente. Enamikule neist on Roos suutnud hankida ka varuosi ja need taas tööle saada. Praegu on muuseumil mitusada töökorras masinat ja neid tuleb pidevalt juurde. Oma kollektsiooni hinnalisimaks eksponaadiks hindab mees SGI (Silicon Graphics Inc.) Origin 3400 arvutit.

Muuseumil napib ruumi ja palju eksponaate asub laoruumides, aga lootusekiir juba paistab: uue aasta jaanuaris kolitakse suuremale pinnale. Kes tahab ajalugu uurida või muuseumile midagi kasutult seisvat annetada, leiab kontaktid aadressilt arvutimuuseum.ut.ee. Kui aga praegu on soov muuseumi külastada, siis tuleb kokku leppida mroos@ut.ee.

Märksõnad
Tagasi üles