EKI keelekool: tehke üks teene!

Maire Raadik.  FOTO: Erakogu

Teenima-verbist lähtuva sõnapesa üle on arutamist olnud läbi aastakümnete. 1925–1937 ilmunud ÕSis oli olemas nii i-ga teenindama, seletuseks saksa bedienen ’teenindama’, kui ka e-ga teenendama tähenduses ’(kellelegi) teenust osutama’.

1962 tuli Johannes Voldemar Veskil siiski Sirbis ja Vasaras tõdeda: sisu nõudel tuleb teenendama kõrvale jätta ja omal ajal kollektiivselt loodud pöördsõnale teenindama ta õigustatud seisund säilitada. Põhjenduseks tõi Veski, et tegemist on teenimismõistega, mitte teenete jagamisega.

Kirju on ka teene ja teenuse lugu. Elmar Muugi väikeses õigekeelsus-sõnaraamatus on teenuse tähenduseks esiotsa ’teene’, hiljem ’sõbrateene, lahkus’. Johannes Aavik õpetas oma grammatikas 1936, et teene on заслуга, väärtuslik töö või tegu mingil alal (tal on suuri teeneid seltskonnategevuse alal), teenus on услуга, avitus, häätegu (sellega et tolle paki Tallinna viisite, tegite mulle suure teenuse). Süsteemi huvides ei löönud Aavik risti sellegi ees, et soovitada karuteene asemel öelda karuteenus.

Teenus selles mõttes, nagu me teda praegu tunneme, kinnistub meie keeles tõenäoliselt 1960.–1970. aastail.

Üsna esimestest ÕSidest alates on teenuse juurde kuulunud tegusõna osutama. Praegu on populaarne pakkuma-sõna, kuid teenust pakkuma ei ole päris sama mis osutama. Pigem nii, et pakkumine on nagu „pähemäärimine“, osutamine aga nagu „teostamine, läbiviimine“. Sama lugu on ju teenega: osutas, tegi mulle teene ja pakub mulle oma teeneid.

Mis aga hirmsasti kõrva kriibib, on see, kui mõni ametnik räägib klientide teenusele suunamisest või teenusel viibimisest. Siin ei ole universaalseid lahendusi, iga ladusamat keelt taotlev asendus tuleneb konkreetsest lausest, kuid lubatagu alustuseks pakkuda kolm õlekõrt. 1. Otsuse lapse teenusele suunamiseks teeb kohus → Otsuse määrata lapsele teenus (konkreetses näites: saata laps kinnisesse lasteasutusse) teeb kohus. 2. Teenusel viibiva lapse toit peab olema eakohane → Teenust saava (konkreetses näites: pere- või asenduskodus elava) lapse toit peab olema eakohane. 3. Teenuselt väljudes kohaneb laps oma tavakeskkonnas → Pärast teenuse osutamise lõppu (konkreetses näites: kinnisest lasteasutusest vabanemise järel) kohaneb laps oma tavakeskkonnas. Hooldusteenusel viibiv isik on hooldatav (isik), hooldus(teenus)t saav isik, kogukonnas elamise teenusel viibiv isik (!) on kogukonnas elav isik, tööpraktika teenusel osaleja on tööpraktikal olija. Natuke nuputamist see ju nõuab, kuid uskuge, head ametnikud: kliendid on teile tänulikud.

01.11.2019 04.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto