Kuidas sündis arvutimängu „Disco Elysium“ visuaal? Võiks ju öelda, et eesti kultuur on endale selle mängu näol saanud kõige ambitsioonikama hüperteksti. Kauni mängu peategelane on metsiku pohmelli tõttu mälu kaotanud detektiiv kusagil irreaalses Ida-Euroopa urkas, Revacholi linnas, ja peab nüüd hakkama salapärast mõrva lahendama.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Aga pilt ütleb rohkem kui miljon sõna. Vastukaja „Disco Elysiumile“ on olnud üldjoontes positiivne ning pea kõik arvustused tõstavad „Disco“ puhul esile mängu õlimaali meenutavat graafikat. Selle võimsa visuaali taga on mängu kunstiline juht ja ZA/UMi rühmituse liige Aleksander Rostov oma tiimiga – kunstnik, keda Kaur Kender võrdles mõjujõult Arvo Pärdiga.

Passis kannab Aleksander Rostov küll täiesti tavalist eesti nime, aga kunstnikuna on ta endale võtnud vene pseudonüümi. Ehkki ta maalib geniaalselt, on tüübi endaga raske jutule saada. Ta on krüptiline, põiklev ning kohati on raske aru saada, kas ta trollib või arvabki siiralt, et näiteks teistele planeetidele peab minema punase lipuga. Ilmselt arvabki.

Kommunismi peab ta üldse väga tähtsaks. Nagu ka paljud teised ZA/UMi liikmed, on Rostov oma (loodud) maailmas niivõrd süvitsi sees, et ei suuda seda kõrvalt vaadata või ette kujutada olukorda, kus mõni inimene tema eeldusi ei jaga.

See kõik võimaldab tal koos oma mõttekaaslastega ülisüvenenult välja mõelda ning luua ilusaid ja huvitavaid teoseid, mis on esteetiliselt väga põnevad, aga poliitiliselt on see kõik üsna küsitav.

Suhtlesime meili ja telefoni teel.