Andres Herkel: dokument nr 9 ja praetud lumepallid

Tellijale

2013. aastal lekkis Hiina kompartei salajane paber, mis sai tuntuks kui «dokument nr 9». Pikem pealkiri on «Kommünikee ideoloogiasfääri olukorrast» ja selle algatajaks või isegi autoriks peetakse president Xi Jinpingi.

Dokument võttis seitsme punktiga kokku põhilise, millele Hiina juhtkond ja kompartei peab vastu seisma. Ei tohi populariseerida lääne konstitutsioonilist demokraatiat, kodanikuühiskonda, universaalseid väärtusi, neoliberalismi ega vaba ajakirjandust. Vältida tuleb kompartei joonele vastu käivat ajalootõlgendust ja mis tahes kahtlusi, et partei juhtkond võib sotsialistlikust orientatsioonist kõrvale kalduda.

Selle taga, et saladokument lääne ajakirjandusse sattus, arvati olevat naine, kelle nimi on Gao Yu. Tema tegevuse lugu on pikem. Gao oli juba tuntud ajakirjanik, kui ta 1989. aastal pärast Tiananmeni rahutusi esimest korda vangi pandi. Enne aastatuhandevahetust sai ta mitu rahvusvahelist pressivabaduse auhinda. Kui dokument nr 9 lekkis, süüdistati Gaod riigireetmises ja pandi jälle vangi. Praegu on Gao koduarestis.

Iseenesest ei sisalda dokument nr 9 midagi väga üllatavat. Ka näiteks Venemaal oli selleks ajaks tekkinud suur kogemuste pagas, kuidas kodanikuühiskonda taga kiusata või naabritega ajaloosõdu pidada. Tähelepanuväärne on hoopis see, mis järgnes.

Hiinlased olid dokumendi nr 9 ellurakendamisel hämmastavalt edukad. Kui varem loodeti, et kapitalism ja tehnoloogiline areng annab demokraatiale tuule tiibadesse ja toimub ühiskonna järkjärguline vabanemine, siis nii ei läinud. Jääb mulje, et Hiina kommunistid lugesid väga hoolikalt Fareed Zakaria, Francis Fukuyama ja teiste vabaduse ideoloogide raamatuid ning tegid plaani, kuidas liberaalse demokraatia sissetung ära hoida.