Sisukord
Arvamus
Postimees
05.11.2019
Eesti Peaministripartei ja opositsioon vaevlevad võlgades (5) «Üks kivi oli rusikasuurune!» ehk Mary Krossi juhtumi tegelik tõde (74) Ajateenija jala all plahvatanud granaat viis ohvitseri süüpinki (6) Solman: iga füüsiliseks kasvada võiv kokkupõrge peres pole perevägivald (27) Majandus Riigifirma lubab tuulepargi eest magusamat präänikut (15) Skandinaavia veinitootjad panustavad kliima soojenemisele (3) Välismaa Rumeenia parlament kinnitas Orbani peaministriks (2) Hispaania kroonprintsess pidas katalaanikeelse kõne Eestlane Soomes pole enam ainult Kalevipoeg (8) Arvamus Juhtkiri: fantoomid ja võlad (1) Raul Ranne: rämedate sõnade talumatu tühjus (8) Kati Orru: hädaolukorras määravad suhted rohkem kui positsioon Wolfgang Templin: kõik algas Gdanskis Karmo Tüür: Venemaa iseseisvub (1) Meie Eesti Erkki Koort: Prantsusmaa saatkond on kadunud! Eesti-Prantsuse kaitsesuhted ulatuvad Tapalt Gaosse (1) Kultuur Mitu raamatut tähestikust? Mitu näitust kunstikogust? Marten Kuningas: praegu on kiired ajad Konservatiivne õhkkond lämmatab hapra tantsutaime Sport Emotsionaalselt kurnav hooaeg kulmineerus kuuenda trofeega Tervis Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Tartu Bussijuhi uljas manööver keeras annelinlase elukorralduse pea peale (18) Külm võib nurjata peatustesse liininumbrite kleepimise Tartu noormehed annavad pealinnas Euroopa suurima teadusetenduse Maheaia uudismaal jäi vabaks vaid üks põllulapp Vaksali linnaossa kerkiva maja kavandamist dikteeris tamm Lõbus kass ja tõre taat ajavad lapsed paari minutiga naerma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kati Orru: hädaolukorras määravad suhted rohkem kui positsioon

5 min lugemist
Kati Orru. FOTO: Erakogu

Millised oskused ja omadused aitavad tulevikus üha sagenevate hädaolukordadega toime tulla, kirjutab Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika teadur Kati Orru.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Hiljutine torm pani proovile meie ühiskonna säilenõtkuse (ingl resilience). Ehkki paljud inimesed teevad senini jõupingutusi, et tavaelu taastada, peab igaüks meist nüüd mõtlema, kuidas järgmise tormi, üleujutuse või elektrivõrgu rünnaku ajal paremini toime tulla. Lootma ei saa jääda ainult riigile, meil endil lasub vastutus oma heaolu eest ja inimlik kohustus toetada nõrgemaid.

Õnneks on meil enneolematult hea loodusteaduslik teadmine tõenäolisest kliimaarengust, mis aitab ennetada äärmuslike ilmaoludega kaasnevat kahju. Näiteks on teada, et kõigist Euroopa piirkondadest ootab just Põhja-Euroopa alasid tulevikus kõige suurem tormisuse tõus. See tähendab nii tormide intensiivsuse kasvu kui ka äärmuslike tsüklonite sagenemist (Mölter jt, 2019). Ka Eesti kliimapoliitikas toetutakse eeldusele, et sügiseste ja talviste tormituulte kiirus kasvab senisega võrreldes lähikümnenditel kuni 20 protsenti.

Peale tormide tuleb meil sarnaselt teiste Euroopa piirkondadega valmis olla maastiku- ja metsapõlenguteks või üleujutusteks rannikualadel. Meie lähi-ilma paremaks prognoosimiseks on Eesti ilmateenistus liitunud Euroopa Liidu ilmaennustus- ja hoiatussüsteemidega. Kuigi ilmateenistus hoiatas ka seekord tugevate tormituulte eest, on omaette küsimus, kuidas suudame riskihinnanguid mõista, hoiatusi vastu võtta, sellest lähtuvalt valmistuda ning kogukonda mobiliseerida.

Ka riigikantselei ja rahandusministeeriumi loodavas Eesti 2035 strateegias on nimetatud oluliste arenguvajadustena hajaasustusega piirkondades turvalisuse tagamist, ilmastikunähtustega toimetulekut siseturvalisuse tagamisel ning inimeste võimet elutähtsate teenuste katkemisel hädaolukorras hakkama saada.

04.11.2019 06.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto