Sisukord
Meie Eesti
Postimees
05.11.2019
Eesti Peaministripartei ja opositsioon vaevlevad võlgades (5) «Üks kivi oli rusikasuurune!» ehk Mary Krossi juhtumi tegelik tõde (74) Ajateenija jala all plahvatanud granaat viis ohvitseri süüpinki (6) Solman: iga füüsiliseks kasvada võiv kokkupõrge peres pole perevägivald (27) Majandus Riigifirma lubab tuulepargi eest magusamat präänikut (15) Skandinaavia veinitootjad panustavad kliima soojenemisele (3) Välismaa Rumeenia parlament kinnitas Orbani peaministriks (2) Hispaania kroonprintsess pidas katalaanikeelse kõne Eestlane Soomes pole enam ainult Kalevipoeg (8) Arvamus Juhtkiri: fantoomid ja võlad (1) Raul Ranne: rämedate sõnade talumatu tühjus (8) Kati Orru: hädaolukorras määravad suhted rohkem kui positsioon Wolfgang Templin: kõik algas Gdanskis Karmo Tüür: Venemaa iseseisvub (1) Meie Eesti Erkki Koort: Prantsusmaa saatkond on kadunud! Eesti-Prantsuse kaitsesuhted ulatuvad Tapalt Gaosse (1) Kultuur Mitu raamatut tähestikust? Mitu näitust kunstikogust? Marten Kuningas: praegu on kiired ajad Konservatiivne õhkkond lämmatab hapra tantsutaime Sport Emotsionaalselt kurnav hooaeg kulmineerus kuuenda trofeega Tervis Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Tartu Bussijuhi uljas manööver keeras annelinlase elukorralduse pea peale (18) Külm võib nurjata peatustesse liininumbrite kleepimise Tartu noormehed annavad pealinnas Euroopa suurima teadusetenduse Maheaia uudismaal jäi vabaks vaid üks põllulapp Vaksali linnaossa kerkiva maja kavandamist dikteeris tamm Lõbus kass ja tõre taat ajavad lapsed paari minutiga naerma Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Eesti-Prantsuse kaitsesuhted ulatuvad Tapalt Gaosse

6 min lugemist
  • Eesti ja Prantsumaa sõjaline koostöö algas suuremas mahus alles 2007.
  • Koostöö aluseks on vastastikune usaldus sõjaväelaste vahel.
  • Prantsusmaal on väljaspool oma territooriumi 30 000 sõjaväelast.
Prantsuse ja Eesti sõdurid Malis.  FOTO: Prantsuse armee

Eesti ja Prantsusmaa on väga erinevad riigid oma territooriumi ja rahvaarvu, geograafia ja ajaloo, keele ja kultuuri, majanduse suuruse ning mitme muu olulise näitaja poolest.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kahe riigi relvajõud on mõistagi eri kaalukategooriates, sest Prantsusmaa strateegilised tuumaallveelaevad liiguvad raadiovaikuses ookeani avarustes ning peaaegu 30 000 prantsuse sõjaväelast paiknevad väljaspool emamaad: suveräänsusjõud meretagustes territooriumides, rahuvalvajad välisoperatsioonidel Aafrikas, Lähis-Idas ja Balkani poolsaarel ning esindajad ja osalejad NATO ja Euroopa Liidu struktuurides ning missioonides, sealhulgas idarinde kaitsjad liitlaste nn ettenihutatud kohalolekus (eFP) Eestis. Prantsusmaa kaitsetööstus toodab ning relvajõud kasutavad tipptasemel lahingutanke Leclerc, mitmeotstarbelisi hävituslennukeid Rafale ja võimsaid sõjalaevu, näiteks lennukikandja Charles de Gaulle ja Mistral-klassi alused, mida Eestil pole, kuid Eesti soovib, et need paikneksid tema territooriumil ja Läänemerel kasvõi perioodiliselt.

04.11.2019 06.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto