Sisukord
Arvamus
Postimees
05.11.2019
Eesti Peaministripartei ja opositsioon vaevlevad võlgades (5) «Üks kivi oli rusikasuurune!» ehk Mary Krossi juhtumi tegelik tõde (74) Ajateenija jala all plahvatanud granaat viis ohvitseri süüpinki (6) Solman: iga füüsiliseks kasvada võiv kokkupõrge peres pole perevägivald (27) Majandus Riigifirma lubab tuulepargi eest magusamat präänikut (15) Skandinaavia veinitootjad panustavad kliima soojenemisele (3) Välismaa Rumeenia parlament kinnitas Orbani peaministriks (2) Hispaania kroonprintsess pidas katalaanikeelse kõne Eestlane Soomes pole enam ainult Kalevipoeg (8) Arvamus Juhtkiri: fantoomid ja võlad (1) Raul Ranne: rämedate sõnade talumatu tühjus (8) Kati Orru: hädaolukorras määravad suhted rohkem kui positsioon Wolfgang Templin: kõik algas Gdanskis Karmo Tüür: Venemaa iseseisvub (1) Meie Eesti Erkki Koort: Prantsusmaa saatkond on kadunud! Eesti-Prantsuse kaitsesuhted ulatuvad Tapalt Gaosse (1) Kultuur Mitu raamatut tähestikust? Mitu näitust kunstikogust? Marten Kuningas: praegu on kiired ajad Konservatiivne õhkkond lämmatab hapra tantsutaime Sport Emotsionaalselt kurnav hooaeg kulmineerus kuuenda trofeega Tervis Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Tartu Bussijuhi uljas manööver keeras annelinlase elukorralduse pea peale (18) Külm võib nurjata peatustesse liininumbrite kleepimise Tartu noormehed annavad pealinnas Euroopa suurima teadusetenduse Maheaia uudismaal jäi vabaks vaid üks põllulapp Vaksali linnaossa kerkiva maja kavandamist dikteeris tamm Lõbus kass ja tõre taat ajavad lapsed paari minutiga naerma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Raul Ranne: rämedate sõnade talumatu tühjus

2 min lugemist
Raul Ranne. FOTO: Tairo Lutter

Saan aru, et pealkirjadega, mille eesmärk ja mõte on end sadade teiste artiklite seast nähtavaks karjuda, ei ole mõtet vaielda. Sageli mõjuvad need kontekstist rebitud tükkidena, mis artikli sisu ja terviku mõtet edasi ei anna. Pealkiri on peibutis, ei muud, tuleb tuhka pähe raputades möönda.

Ent ikkagi. Mida mõtles ja kellest rääkis parlamendi liige Urmas Reitelmann, kelle laupäevases Õhtulehes ilmunud intervjuu pealkirjaks oli lennukas tsitaat: «Oleme muutunud munadeta ja mõttetuks sültjaks poliitkorrektseks massiks»? Mis mõttes – oleme? Kes me?

Mina ei ole. Ja mu tutvusringkonnas pole selliseid.

Intervjuu üldist tooni ja sisu hinnates on raske uskuda, et Reitelmann ennast nende «munadeta ja mõttetute» hulka arvab. Vaevalt ta ka oma erakonda ja teda riigikogusse valinud mõttekaaslasi «sültjaks ja poliitkorrektseks massiks» peab.

Aga keda siis? Neid teisi, kes pole temaga nõus? Neid, kes on teistsugused?

Sama teksti lugedes saan aru, et austatud riigikogu liikmele ei meeldi sildistamine, aga ometi tuli sellestsamast murelikust suust pealkirjaks saanud hinnang. Järjekordne silt. Üks verbaalne paugutamine, mil polegi muud sisu ega eesmärki kui saada… pealkirjaks.

Liiga palju energiat, aega ja ka meediaruumi raisatud sellele, et aina valusama kõnepruugiga märkida maha miskid rindejooned. Ikka meie ja nende vahele.

Äkki aitab? Lõpetaks! Liiga palju energiat, aega ja ka meediaruumi raisatud sellele, et aina valusama kõnepruugiga märkida maha miskid rindejooned. Ikka meie ja nende vahele.

See ei vii ju kuhugi. Ei tee elu paremaks. Võimalik, et on lootusetult hilja manitseda, ent kas poleks mõistlik jätta kaaskodanik ta ilmavaate, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse ja minu pärast toitumisharjumuse pärast mõnitamata. Need ei ole asjad, mille pärast omavahel tapelda. Mõelge. No ei ole ju? Pigem on probleem see, et meie riigis puhub paljude taskutes valus vaesus. Näiteks. Ja me ei tea, kuidas seda otsustavalt leevendada. Või kui võtta appi konkreetsem ja värskem näide, siis kas äkki poleks mõistlikum mõelda sellele, mida saab riik ja iga selle kodanik teha paremini, et järgmine kõvem torm ei jätaks abituna pimedusse ootama tervet linna? Siin, oleme ausad, pole poliitkorrektsusel või ebakorrektsusel mingit tähtsust.

On tuhat suuremat ja pisemat asja, mida saaks oma armsas riigis ja oma isiklikus eluski paremini korraldada, selle asemel et klähvida välja arusaamatuid ja üldistavaid silte, mis loovad paraku üksnes raevukat vaenufooni. Tahaks siiski loota, et oleme rohkemaks võimelised. Et tegelikult oleme mõistlikumad ja mõistvamad.

Seotud lood
04.11.2019 06.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto