Sisukord
Meie Eesti
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Aimar Altosaar: eesti rahva ellujäämise nimel

4 min lugemist
Ema ja laps. FOTO: Pavel Losevski/Panthermedia

Kas eesti rahva tervise kriteerium on sündimus ja kuidas prominentsed arvajad selliseid arusaamu põhjendavad, kirjutab Aimar Altosaar.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Küsimusega, miks ei ole eesti rahva tervist käsitlevas uues arengukavas juttu sündimusest, käis arst ja rahvastikuteadlane Jaak Uibu möödunud kuu jooksul läbi nii riigikogu kui valitsuse liikmed. Hiljuti sotsiaalministeeriumis valminud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eelnõu, mis seab eesmärgiks tervena elatud aastate arvu suurendamise ja ebavõrdsuse vähendamise tervises, ei lausu sõnagi Uibu hinnangul tähtsaimast näitajast rahvatervise kohta – laste sündimisest. Arengukava sissejuhatuses tuuakse välja, et tervise parandamine aitab kaasa sotsiaalse heaolu kasvule, mõjutab majandusarengut, tootlikkust ja riigi konkurentsivõimet. Sündimust ei ole mainitud ka Maailma Terviseorganisatsiooni tervise definitsioonis, mis määratleb tervist kui täielikku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisundit.

Rahvastikukriisi teadvustaja

Uibu, kes oli Eesti peasanitaararst ja tervishoiuministri asetäitja aastail 1989–1991 ning riigikogu 2015. aastal loodud Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant, on üle veerand sajandi löönud järjekindlalt häirekella eesti rahva väikse iibe pärast, väljendades kindlat veendumust, et kõige tähtsam on tõsta eestlaste sündimust, ning kui riik sellega tõsiselt ei tegele, on rahva hääbumine möödapääsmatu.

Riigikogu liikmetele ja valitsusele oktoobri alguses saadetud pöördumises rõhutas Uibu, et üksnes sündimuse kaudu tagatakse rahva püsimine ja seda loetakse rahva elujõu näitajaks. Põhjendades, miks on vaja sündimus tervishoiu arengukavasse sisse kirjutada, ütleb Uibu, et lapsed sünnivad ikka tervishoiutöötajate käte vahel ning tervishoiutöötajad saadavad inimest kogu elu.

Samuti pahandab Uibu, et kavas puudub varasemate arengukavade analüüs ning pole nimetatud rahvastikukriisi. Seda viimast on teenekas rahva püsimajäämise eest võitleja rõhutanud juba aastaid. Ta oli üks rahvastikukriisi probleemkomisjoni loomise initsiaatoreid eelmises riigikogu koosseisus 2017. aastal, mis sai järje ka uues koosseisus.

05.11.2019 07.11.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto