Mikk Jürisson: laste arvukus rahva tervist ei paranda

Mikk Jürisson. FOTO: Erakogu

Lapsed on meie õnne alus ja sündimuse suurendamine on oluline eesmärk. Saan aru, miks Jaak Uibu peab oluliseks sündimuse kui iseseisva eesmärgi lülitamist rahvastiku tervise arengukavasse (RTA).

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Siin põrkuvad kaks lähenemist, intuitiivne ja tõenduspõhine. Intuitiivselt on sündimuse esiletõstmine kõigis arengukavades oluline. Tõenduspõhise lähenemisega peame lähtuma olemasolevatest andmetest ja küsima, kas sündimuse kasv parandab rahva tervist. Vastusest sõltub ka selle käsitlus RTAs.

Rahva tervise paranemist näitab eeskätt haiguste ja suremuse vähenemine. Seetõttu on RTA keskseteks eesmärkideks oodatava eluea tõus ja tervena elatud aastad. Selleks otsime efektiivseid ennetus- ja ravimeetmeid ning rakendame neid kõige haavatavamates sihtrühmades. Sihtrühmade valikul peab arvestama, et rahvastiku demograafiline ja tervislik olukord on viimase 30–40 aasta jooksul oluliselt muutunud. Kui RTA oleks koostatud 1970. aastatel, oleks ühe eesmärgina kindlasti ära toodud lapseea suremuse vähendamine. Nüüdseks on majandusliku olukorra paranemine, piisav ja kvaliteetne toit, hügieenitingimuste paranemine ja tervishoiu areng toonud kaasa sünnitusega seotud probleemide ja laste nakkushaiguste osakaalu vähenemise. See omakorda on lapseea suremust oluliselt vähendanud. Eestis on imikusuremus maailma madalaimate seas ja me jagame oma kogemusi teistele riikidele. Samal ajal on inimeste keskmine eluiga pikenenud ja vanusega kaasnevad kroonilised haigused. Praegu sõltub oodatava eluea pikenemine eeskätt krooniliste haiguste efektiivsest ennetusest ja ravist keskmistes ja vanemates vanuserühmades, kus välditav suremus on suurim.

07.12.2021 08.12.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto