Sisukord
Arvamus
Postimees
29.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Eestlased tekitavad koroonaviiruse tõttu välismaal õudu (18) IT-sektor andis majanduskasvule hoo sisse KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Volikogu esimehel liiga suur palk ja liiga vähe tööd Majandus Tallink alustas sadamasõda Börsidel käib veresaun «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» Välismaa KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Ankara mängib Euroopa pudelikaelaga Calvini kodukirikus toimub katoliku missa USA saab esimese naiseriväelase Hädas Türgi pöördus NATO poole Vene ekspert: Erdoğan kaupleb Putiniga (3) Hispaania astus ajaloolise sammu võitluses libauudistega Arvamus Eesti ärielu kolm musketäri Kultuur Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Sport Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast? Ferrari jääb Mercedesest hooaja alguses maha EKSKLUSIIVINTERVJUU ⟩ Kuidas võitsid püss ja suusad Dorothea Wiereri südame? Kliima Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata (2) Merendus «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» AK Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Juurikas. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Arter Noorus ongi hukas! Ropendab nagu voorimees (3) Algaja poliitbroileri mure Seentest ülikond, koolnukomposter – matusekombed on muutumas Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Film "Parimad aastad me elus": prantslased teevad ka vanadekodust ja Alzheimerist midagi elegantset Kuidas teha porgandist külmsuitsulõhet? Kuidas Tiidrek Nurme riskide kiuste imelise tulemuse tegi (1) Maailma viimane suur seiklus. Budapest-Bamako ralli ehk hullumeelne retk Aafrikasse Käbi on Eesti teemant Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sander Jahilo: kuhu ladustada CO₂?

3 min lugemist
Sander Jahilo FOTO: Erakogu

Puitehitiste laiemat kasutuselevõttu on riik seni pikalt vaaginud ja edasi lükanud. Kui me seame ühiseks eesmärgiks kliimaneutraalsuse, siis peaks ka riik olema ehitussektoris eeskujuks puitmaterjali kasutamisel.

Eesti valitsuse tellimusel SEI Tallinna (Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus) tehtud kliimaneutraalsuse analüüsi lõpparuandest selgub, et meie riik ja ettevõtjad peaksid järgmise 30 aasta jooksul tegema kliimaneutraalsuse saavutamiseks 17,3 miljardi euro mahus investeeringuid, millest lõviosa peaks tulema erasektorist. Milliseid lahendusi meil selle eesmärgi täitmiseks võtta on?

Aruandes nenditakse, et hoolimata kõigi nende investeeringute, taasmetsastamise ning muude süsinikusidumise meetmete kasutuselevõtust jääb meil 2050. aastaks ikkagi 0,65 miljoni tonnine süsinikuülejääk. Selles kontekstis näib üsna küüniline valitsuse plaan õli- ja rafineerimistehaseid rajada, see põhjustaks aruande autorite hinnangul üle kahe korra suurema ehk 1,65 miljoni tonnise heitmete ülejäägi. Mis sõnumi saadab riik sellises olukorras erasektorile, kui ta ise investeerib maksumaksjatelt saadud raha heitmete kasvatamisse?

Kliimaneutraalsuse aruanne ütleb aga, et järgmised 20 aastat tuleb investeeringuid kõige suuremas mahus teha hoonetesse – üle 200 miljoni euro väärtuses igal aastal. See pole hiiglaslik arv, kui arvestada konteksti: Eestis investeeritakse ehitustegevusse üle miljardi euro aastas, seejuures võetakse kasutusse umbes 6500 uut eluruumi keskmise pinnaga 90 ruutmeetrit. Iga uus ehitis on pikaajaline investeering, sageli kaugelt pikema elueaga kui 2050. aastani.

Hoonete kui süsinikupankade idee innustaks ühest küljest valima kliimahoidlikke ehitusmaterjale, teisalt aga nende hoonete eest paremat hoolt kandma, toetades nõnda suletud materjaliringlust.

Valdavalt ehitatakse neid hooneid betoonist, kiviplokkidest ja tellistest, mille tootmine on energiamahukas ja selle käigus tekib hulga kasvuhoonegaase. Eesti Päevalehe artiklis 31. oktoobril «Teadlane: ka Eesti maapõues saaks CO₂ ladustada ja siis näiteks maasooja toota» räägitakse CO₂ kinnipüüdmisest ja maapõue talletamisest hinnaga 37 eurot tonni kohta, mis võiks justkui saada sobivaks lahenduseks. Ent meil on juba olemas üks teine lahendus, mis teeb sama töö ära täitsa tasuta.

Eesti aastane raiemaht sisaldab hinnanguliselt üle 11 miljoni tonni CO₂, millest olulist osa saaks käsitleda pikaaegse süsinikusidumismeetmena, kui me riiklikult tunnustaks süsinikusidumisvõimet nende puitmaterjalide puhul, mis leiavad tee sellistesse pikaealistesse toodetesse (nii-öelda süsinikupankadesse) nagu hooned ja muud rajatised.

Eesti üks vanimaid süsinikupanku – 300-aastane Sutlepa kabel – asub Eesti vabaõhumuuseumis vaid mõnesaja meetri kaugusel muuseumi uusimast, 26 tonni CO₂ siduvast nüüdisaegse puitmaja näidishoonest.

Tänapäeva tehnoloogiaid arvestades ei oleks imekspandav, kui ka see näidismaja seisab seal järgmised 300 aastat, hoides kogu see aeg endas süsinikku, mis küttematerjalina või prügimäele jõudes oleks muidu ammu õhku paiskunud.

Hoonete kui süsinikupankade idee innustaks ühest küljest valima kliimahoidlikke ehitusmaterjale, teisalt aga nende hoonete eest paremat hoolt kandma, toetades nõnda suletud materjaliringlust ehk ringmajandust, mis võimaldab hoiduda hoonete enneaegsest lammutamisest ja väärtuslike materjalide jäätmeteks saamisest.

Teame, et seda rada on edukalt käinud Skandinaavias meie naabrid, kes püstitavad Eesti ettevõtjate kaasabil puidust kõrghooneid.

Puitehitiste laiemat kasutuselevõttu on riik aga seni pikalt vaaginud ja edasi lükanud. Kui me seame ühiseks eesmärgiks kliimaneutraalsuse, peaks ka riik andma ehitussektoris eeskuju puitmaterjali kasutamisel. Seda näiteks riigihangetel, kus hoonete rajamise üheks kriteeriumiks tuleks lisaks madalaima hinna või kõrgeima energiaklassi kriteeriumile seada ka hoone kogu elukaart ning sellest tulenevat süsinikujalajälge arvestav põhimõte.

Lisaks tuleks uuendada ka ehitusseadustikku ja muid regulatsioone, mis arvestaks avalike ja suuremõõtmeliste kommertshoonete puhul ajakohaste puidust ehitamise tehnoloogiatega.

Teame, et seda rada on edukalt käinud Skandinaavias meie naabrid, kes püstitavad Eesti ettevõtjate kaasabil puidust kõrghooneid. Meie roheliste riigihangete juhised on välja töötatud juba aastaid tagasi, ent ometi ei kõnele riiklik tellimus selle tõsiselt võtmisest. Üsna skisofreeniline on sellises olukorras panna põhivastutus kliimaneutraalsusesse investeerimisel erasektorile, kui riik ise suurkliendina jätkab vastupidiste tellimuste esitamist.

Seotud lood
28.02.2020 29.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto