Sisukord
Arvamus
Tänane leht
06.11.2019
Eesti Tallinna alkoholipiirang loob eelise kasiinodele (2) Solman: perevägivalda ei õigusta miski Apteegireformi patiseis võib laheneda kolmel viisil Haigekassa ei taha vange oma hingekirja (10) Majandus Kontoriromantika võib maksta töökoha Kodumaised burgeriketid tunnevad kuklas suurte hingust (2) Välismaa Briti armee on õppinud täitma pikki Eesti talveöid (1) KOHALIK VAADE. Kataloonia saab Hispaania valimiste lahingutandriks KOMMENTAAR. Valimised Taiwanil kui identiteediküsimus Arvamus Juhtkiri: kes lööb, ei armasta (3) Aarne Seppel: süüd tunnistav vaikimine (53) Igor Gräzin: Mary Krossi suur süü (47) Erik Aru: täna mängime poliitikat Meie Eesti Aimar Altosaar: eesti rahva ellujäämise nimel Jaak Uibu: lastetusmaksu asemel võiks arutleda tulevikumaksu üle (5) Kultuur Autori surm vs. autori sarm? Emomise talumatu kergus (1) «Ühemehe­show» – kahju, et nii välja kukkus Sport Euroopa mängudel üllatanud kossunaised püüavad olümpiakohta Tartu Tartul avaneb võimalus võõrustada maailma parimaid iluvõimlejaid Jüri Laurson: Eesti pole kriisiolukorraks valmis Võimukriisi lahendamine käib täistuuridel, aga sõnumita Galerii ja video: isad ja lapsed panid fantaasia tööle Ettevõtjad ei tõtta Tartusse energiasäästlikke maju ehitama Eesti Laulu esimesed palad kõlavad taas Emajõelinnas Harju talus särab sadu medaleid Folklorist Marju Kõivupuu: hinge eest tuleb hoolt kanda Ülikooli kohviku uue näituse avas naisakti joonistamine Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jüri Laurson: Eesti pole kriisiolukorraks valmis

1 min lugemist
Jüri Laurson FOTO: Margus Ansu

Tänapäeval on elekter meie igapäevaelus muutunud pea sama tähtsaks kui hapnik ja vesi. Et elektrivarustuse katkemist kergemini taluda, on vaja selleks varakult valmistuda. Kiitust väärib Tartu Veevärk, kes on kriisiks valmistunud ja suurematesse pumplatesse paigaldanud varugeneraatorid. Ka paljud farmerid on õppust võtnud eelmistest tormidest ja kriisi puhuks varustanud farmid generaatoritega.

Ent ikka on veel farme ja firmasid, kes heauskselt ei pea varugeneraatori olemasolu tähtsaks, vaatavad seda kui asjatut investeeringut ning ongi tormiga hädas.

Iga ettevõtte ja farmi omanik peab mõistma, et kui seadmed vajavad toimimiseks elektrit, tuleb juba projekteerimisel mõelda elektrikatkestuste leevendamisele.

Meenutan nõukogude aega, kui igalt majandilt nõuti lüpsilautades varugeneraatori olemasolu, selle tehnilist korrasolekut ka pidevalt kontrolliti.

Vene ajal soositi hinnapoliitikaga elektri tarvitamist ja mõnedki lammutasid seetõttu köögist puupliidi, mis elektri puudumise korral oleks suureks abi.

Taasiseseisvunud Eestis on omandisuhete muutumise tagajärjel kriisiga toimetuleku vastutus pandud omanikule. Siseministeerium teatas 21. märtsi Postimehes, et müügile on jõudnud käsiraamat «Käitumisjuhised kriisiolukordadeks», kus on toodud juhised toimetulekuks vähemalt nädala kestva kriisi korral.

27. oktoobri torm tekitas Lõuna-Eestis, Viljandimaal, Pärnumaal ja Saaremaal elektririkkeid, mille parandamine venis pikale. Paljudes kohtades tuli oodata päevi. See ei olnud õppus ja näitas praktikas, et paljud elamud, firmad ning farmid ei olnud suhtunud ennetusse tõsiselt

Seejuures Võru alajaamas toimunud katuseplekkide puistelendu ja terve linna vooluta jäämist ei ole Eesti ajaloost mulle teada.

Võib-olla see pühapäevane torm äratas elanikkonna letargiast ja pani mõtlema tõsiselt vajadusele kriisideks valmis olla. Tänapäeval on tehnika arenenud nii, et kõik nüüdisaegsed kütteseadmed vajavad töötamiseks elektrit. Õnneks oli see viimatine torm võrdlemisi soojal ajal, aga mis oleks juhtunud 20-kraadise külma korral?

Seotud lood
05.11.2019 07.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto