Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Ardo Hansson: Eesti on riiklike investeeringute Euroopa meister

3 min lugemist
Ardo Hansson. FOTO: Mihkel Maripuu

Vastupidi arvatule on Eesti riiklike investeeringute poolest Euroopa tipus, arutlema ei peaks mitte investeeringute mahu, vaid tähtsuse järjekorra ja teostamise üle, kirjutab endine Eesti Panga president Ardo Hansson.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Eesti taristu investeeringuteteemalisi arutelusid jälgides võib jääda mulje, et meie riik investeerib naeruväärselt vähe, mistõttu pole meie infrastruktuuri kvaliteet suurem asi. Kui saaks ainult eelarvepiiranguid lõdvendada või täiendavat erafinantseeringut kaasata, saaks rohkem ehitada, eriti ajal, kui odav laenuraha «lausa vedeleb tänaval». Kuni põhimaanteed pole neljarealiseks arendatud ja kõiksugu sillad ja tunnelid valmis ehitatud, olevat Eestis tegemist viletsa infrastruktuuriga. Valitsused oleksid ju võimelised rohkem projekte ellu viima.

Tegelik pilt on hoopis vastupidine. Riiklikele investeeringutele kulutame üllatavalt palju raha ja meie taristu kvaliteet pole sugugi halb. Suuremad vajakajäämised on just investeeringute prioriseerimises ja projektide efektiivses elluviimises.

Riiklikud investeeringud on need, mida teostavad või finantseerivad keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused. Keskvalitsuse alla kuuluvad ministeeriumid ja ametid, riigi sihtasutused (näiteks haiglad ja Keskkonnainvesteeringute Keskus), peamiselt riigile teenuseid osutavad äriühingud (näiteks Riigi Kinnisvara AS) ja avalik-õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid ja ERR).

Teisisõnu on tegemist nende investeeringutega, mida riik kõige otsesemalt mõjutab oma eelarve kaudu. Siia alla ei kuulu investeeringud, mida üldsusele teenuseid pakkuvad riigi aktsiaseltsid (näiteks Eesti Energia või Eesti Raudtee) teostavad oma vahenditest. Lisaks ei hõlma need infrastruktuuri teenuseid, mida pakuvad erafirmad (näiteks Tallink, bussifirmad jne).

Viimastel aastatel on Eesti riik väga palju kulutanud investeeringutele. Võiks lausa öelda, et oleme riiklike investeeringute Euroopa Liidu meister. Viimase kümne aasta jooksul kulutasid Eesti valitsused 5,4 protsenti SKTst riiklikele investeeringutele. Teisel kohal oli Läti alles 4,7 protsendiga. ELi keskmine näitaja 2,9 protsenti oli ligi poole väiksem kui Eesti oma. Viimasel kohal oli Saksamaa 2,2 protsendiga.

26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto