Sisukord
Arvamus
Tänane leht
08.11.2019
Eesti Valitsus sillutab radariostuga teed Ida-Viru tuuleparkidele Järvik teadis võimalikust huvide konfliktist septembris, kuid küsis nõu edasi (3) Tööandja maksuvõlg toob tulevastele lapsevanematele murepilved (20) Eesti tuleviku võimalused: Suur-Tallinnast ökokogukondadeni Majandus Kollektiivis kadunud usaldust on väga raske taasluua (4) Töötaja võttis pankrotistunud hot-dog’i-restorani üle Kompassi väljaku alla ehitatakse parkla Minister Kiik keeraks pensionireformilt vinti maha (11) Välismaa Pariisi laagrite migrandid koliti ümber Leedulane tõusis NATO tippjuhtkonda (1) Jaak Prozes: mordvalaste õitsev hääbumine (3) Arvamus Vladimir Juškin: minevik tungib olevikku Madis Iganõmm: kahe nädalaga treeneriks Edward Lucas: jagatud Berliini õppetunnid on püsivad Andrus Karnau: Mary Kross ja sõnadest kivid (43) Juhtkiri: seepärast makse makstaksegi (1) Kaur Maran: tolmunud umbluu (24) Meie Eesti Rainer Kuuba: kuidas puiduga kliimat veel kuumemaks kütta (16) Aleksei Lotman: metsasõnumite tõlgendamise nõksud (4) ÜRO raport tõstab esile säästvat metsandust (5) Kultuur Kõik on sünge, aga saab minna veel süngemaks Kuidas tähendus üles leida? Sport Magnus Kirt: üllatas, et teised mu tulemust üle ei visanud Robert Rooba: seis on hea, kuid kergeid mänge ei tule Vormelimaailma suured muutused Tartu Lagunevates hoonetes käib vaid avariiremont Linna rahakotis annab tunda rahvaarvu kahanemine Ühele lapsele 20 000st on rinnapiim mürk! Kes aitab need lapsed üles leida? Edward von Lõngus ei mõista kuidagi, miks peaks kuulsust ihaldama Lõuna-Eesti meestelaulu päev tuleb taas, murepilvedest hoolimata Vello Kade peab nädalavahetusel viimase poksiturniiri Maalitud noored naised lendlevad oma tulevikku Väino Land kasvatas kokkutulekust kontserdi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Madis Iganõmm: kahe nädalaga treeneriks

3 min lugemist
Trennikott. FOTO: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Treenerikutsest ilma erialase hariduseta ei piisa, sest õpetamioskused on hädavajalikud nii spordisüsteemi elujõu kui laste tervise huvides, kirjutab Eesti Treenerite Liidu juhatuse liige Madis Iganõmm.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Isehakanud treeneri süüdimõistva kohtuotsusega seoses saime mõni aeg tagasi teada, et Eestis tegutseb 3500 kutsetunnistusega treenerit ja peale selle 1600 ilma kutsetunnistuseta juhendajat. Ehk pea iga kolmas treener on teadmisteta isehakanud õpetaja. Võrdluseks tasuks siinjuures tuua meie treenerite arv kaheksakümnendate lõpust, kui selle ameti pidajaid oli alla 800.

Tõsi, kogu süsteem oli teistel alustel üles ehitatud ja sisemiselt eristati suuremahuliste koolispordiringide ja saavutusele suunatud spordikoolide treeningrühmade tegevust.

Pärast kümneaastast iseseisvusaega otsustati reformida kogu süsteemi, hoolimata mitme väliseksperdi ettepanekust seni kehtinud terviksüsteem pigem säilitada. Ühe põhiargumendina toodi tookord esile, et spordimaastikule oli äkitselt tekkinud märkimisväärne hulk libatreenereid, kelle tegevuse üle puudus igasugune arvestus ja kontroll.

Sellise olukorra lahendamiseks leiti lihtne viis. Tunnustamata ehk ilma vastava ettevalmistuseta spordiringide juhendajad said võimaluse kahenädalase kursuse ja sellele järgneva eksami alusel omandada treenerikutse. Seda treenerite kutsesüsteemi on aastate jooksul täiendatud. Kuid arvud näitavad, et spordireform ei ole ühte oma algsetest eesmärkidest praeguseni täitnud.

Mõtlemise koht on see, et erialase hariduse nõue erinevate kutsetasemete taotlemisel puudub ja selle olemasolu annab kõigest sümboolse eelise. Omavalitsuse pearaha suurust, riigipoolset palgatoetust ega ka töölepingu sisu haridust tõendav diplom võrreldes ainult kursusel käinutega ei mõjuta. Kõikidel soovijatel on võimalik saada samad kutsetasemed, mis viis aastat kõrgkoolis eriala õppinutel.

07.11.2019 09.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto