Sisukord
Arter
Postimees
09.11.2019
Eesti Maaeluminister on viinud valitsuse kriisi lävele (45) Arumäe: ma ei avalda, mis nõu Järvikule andsin (5) Karastunud advokaat libises konflikti (1) Majandus Lahkumislaines on haavatavaimad LHV ja Swedbanki teise samba fondid Välismaa NATO ajusurma kuulutanud Macronile reageeriti teravalt KOHALIK VAADE. Läti keskpankuri näitemäng suure publiku ees Postimees Berliinis: müüri langemise aastapäev möödub mõtlikult «Zelenskõi käes on küll võim, aga mitte raha!» (5) Arvamus Juhtkiri: diletantide poolaasta (13) Patrik Hytönen: kliimamuutustega võitlemisest hakkab saama uus klassivõitlus (4) Asi on muus (11) Pariisi pommimees (3) Ajastu parim vormelisõitja Doktor Mölderi raviplaan Kultuur Tiina Lokk: ahistamislood meenutavad stalinismiaega – üks süüdistus ja oled riigivaenlane Sport Kas ja millal läheb Sivertssoni pill ükskord häälde? Taavi Libe kolumn. Rohkem Ott Tänakut Eesti uudisvoogu! Siim Liiviku uus elu: kodu Soomes, töö Austrias, süda Eestis Merendus Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida AK EKI keelekool: ei saa ja ei tohi Tallinn 800: pealinna karvaste ja sõralised harvad jäljed Lauri Vahtre: piirid ja vabadus (33) Paul Graham: idufirma = kasv (1) Vikerkaar loeb. Selle sajandi suurim Eesti romaan (2) Lenin kui Solženitsõni autoportree (1) Inimelu äng teatrilaval (1) Aja auk. Süntesaatorid, Miami ja kokaiinist rand (1) Nädala plaat. Mustvalgete meeste jalge ees vedeleb erootika igal sammul Mesikäpp: pühendatud spordile ja teadusele Mesikäpa teadusveerud Arter Tiina Lokk: ahistamislood meenutavad stalinismiaega – üks süüdistus ja oled riigivaenlane Rängast õnnetusest sai elu väärtuslikem õppetund (2) Kummalisem kui Tallinna Lollideküla Mereristsed – kannatused ja lõbu üheskoos (1) PÖFFi pärlid sel sügisel Parim noorkokk Noel Moglia: või annab toidule väga hea maitse Ümberasujatest jäid maha klaverid ja kulduurid Klassiku sõiduproov: Maserati Ghibli (1997). Pärdiku järglane Hea heli igasse tuppa lihtsate vahenditega Kuidas räsitud sõjaväetelkidest midagi ilusat sünnib Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kuidas räsitud sõjaväetelkidest midagi ilusat sünnib

6 min lugemist
Mantel TELK FOTO: Getter Kuusmaa

«Moeloojana tekkis tunne, et olen kõige hirmsam inimene maa peal. Disaineri amet on ju luua asju juurde! Ei taha olla osa sellest raiskavast, ületootvast moemaailmast,» ütleb Kairi Lentsius. Tema meetod moe kaudu maailma paremaks muuta on anda uus elu sõjaväetelkidele – neist saavad ainulaadsed mantlid.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Moemaailm pole tõesti enam see, mis ta oli alles natuke aega tagasi. Jäme ots suunamuutuses on inimeste endi käes – keegi ei taha osta raiskavat kiirmoodi, mis loodud kestma vaid korraks. Seevastu asjad, millel hing sees ja mille taga tähendusega lood, on väärtus, mida tikutulega taga otsitakse. Väärtustava taaskasutuse särav esindaja Eestis on Kairi Lentsius, huvitava taustaga moetalent, kes teeb geniaalselt lihtsat, üdini praktilist ja samas ka maailma mastaabis ainulaadset asja.

Mis sorti moelooja oled?

Mul on veidralt mitmekülgne taust – ühelt poolt Tartu Ülikooli ajalugu ja rahvusvahelised suhted, teiselt poolt tekstiiliharidus Pallasest ja magistrikraad Rootsi tekstiiliülikoolist.

Ma arvan, et see on äge kokteil – elukogemus kahest maailmast. See annab mulle võime mõista, olla teoreetilisem ja akadeemilisem.

Selgushetk, mida moealal teha tahan, tabas mind Kopenhaagenis. Osalesin jätkusuutliku moe teemalisel suvekursusel ja sain aru, et ei taha olla osa sellest raiskavast, üle tootvast moemaailmast. Asjade tootmine viisil, et need polegi loodud kestma, on maailma vastu julm.

Kust leidsid idee, kuidas moe kaudu maailma parandada?

Eks iga asja taga on natukene juhust ka. Telk on suur asi – suured pinnad tekstiili. Ja see on suurepärane, immutatud puuvillakangas, vastupidav ja tugev. Aeg ja ilm lisavad kangale omad märgid, omad lood... see tundus mulle midagi nii ilusat ja väärtuslikku, et seda ei tohi lihtsalt ära visata! Oma telkmantlitega soovin vastanduda raiskavale mõtteviisile ja need on disainitud mõttega, et kanna veel kümme aastat.

Mantel TELK FOTO: Getter Kuusmaa

Kui seitse aastast tagasi seda teemat uurisin, siis öeldi mulle, et telk kantakse maha vaid siis, kui see maha põleb. Eks sõduritelkidest võetakse viimast, kuid mina annan neile kangastele veel teise sama pika elu. Teekond telgist mantliks tundus loogiline rada – funktsioon jääb inimese jaoks ju samaks. See on väärtustav taaskasutamine, teen koostööd Eesti kaitseväega ja Kaitseväe Akadeemiaga Tartus.

Töötan kõrgemas kunstikoolis Pallas ka moedisaini lektorina ning kaasan tudengeid hingelähedastesse teemadesse. Praegugi on käsil projekt Eesti kaitseväe tekstiilijääkidega.

Mis teeb telkmantli ainulaadseks?

Need on kangad, millel on eluaastad ja oma lugu juures. Aeg ja loodusmõjud on teinud kanga peale väga ägedaid, orgaanilisi ja lahedaid mustreid, mida kuidagi muud moodi luua ei saaks. Materjali eelmine elu on osa protsessist. Ja kandja saab seda veel vähemalt kümme aastat kanda – nii hea on mõelda, kui pikk on selle materjali eluiga!

See on kuidagi väga loomulik protsess, naturaalsus on fookuses.

Kui palju telgist tehtud mantel kandjat kaitsta suudab?

Ta katab sind samamoodi ja kaitseb ilma eest nagu telk, kuhu saad varjule minna. Veehülgavus jääb mõõdukal kujul alles, aga kummimantliga neid võrrelda ei saa. Eesmärk on jätta materjal hästi hingavaks, nahasõbralikuks ja naturaalseks, ma ei lisa mingit muud töötlust peale ainulaadsust võimendavate masintikandite.

Olen saanud oma mantlite kandjatelt kirju, et jäid paduvihma kätte, aga pääsesid siiski kuiva nahaga. Ning kannan ise üht esimestest mantlitest aastast 2013 peale ja tean omast kogemusest, et vastu see tõepoolest peab. Kuus aastat kandmist ja välja näeb samasugune.

Kes telkmantleid kannavad?

Kõik, kellele roheline mõtteviis on oluline. Nii naised kui ka mehed, lõiked on muidugi figuuri järgi erinevad. Usun, et kandjaid kõnetab see, et iga mantel on üks ja ainus, kordumatu looga, aga samamoodi peavad nad tähtsaks taaskasutust ja mõtlevad nii keskkonna kui ka enda tervise peale. Kahte samasugust mantlit pole sellises protsessis võimalik luua.

Minu asjad on jõudnud Eestist väljapoole, ports mantleid läks Jaapanisse, hulk kandjaid on Rootsis. Jaapanis meeldis inimestele tikandite kasutamine ja lugu – traditsioonide jätkamine ja materjalide taaselustamine. Kui asja eluiga ühe asjana lõpeb, tehakse sellest midagi uut.

08.11.2019 11.11.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto