Sisukord
Meie Eesti
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed (1) Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Aleksei Lotman: metsasõnumite tõlgendamise nõksud

2 min lugemist
Aleksei Lotman. FOTO: Madis Sinivee

Kõrvalolevas loos kirjutab pikaaegne metsade kaitsja Rainer Kuuba demagoogiast, millega meid üritatakse veenda suure raiemahu kliimasõbralikkuses. Üks eriti markantne näide ilmus hiljuti Delfi Ärilehes.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Rainer Kuuba üritas selgusele jõuda artiklis kasutatud allikates, kuid selgeid vastuseid ei saanud. Siiski võib öelda, et tal oli õnne – tema küsimustele vähemalt vastati. Minu korduvad küsimused maandusid kuhugi musta auku. Mitte selle tõttu, et poleks küsinud, vaid küsimustele saamata jäänud vastuste tõttu.

Põhimõtteliselt on asi suures plaanis muidugi üsna lihtne. Taimed seovad fotosünteesi käigus atmosfäärist süsinikku; kogu maismaaökosüsteemide biomassis sisalduv süsinik on sellest protsessist pärit (meres fotosünteesivad lisaks taimedele ka sinivetikad). Erinevad oksüdeerimisprotsessid, esiteks taimede endi, rohusööjate loomade, lihasööjate loomade, lagundajate loomade, seente jt hingamine ning teiseks aeg-ajalt toimuvad metsapõlengud saadavad selle süsiniku atmosfääri tagasi. Laias laastus on need protsessid tasakaalus, kuigi märgalad ja vähemal määral ka teised ökosüsteemid seovad osa süsinikust mulda, turbasse ja setetesse.

Kõnealuse Ärilehe artikli pealkiri oli algul selline, et paneb iga vähegi ökoloogiat ja keskkonnateadusi tundva inimese kahe käega peast kinni võtma: «ÜRO kliimateadlaste raport: suurem raiemaht leevendab kliimakriisi». Tõsi, see eriti absurdne pealkiri muutus juba enne, kui ma oma küsimuse saata jõudsin – kui oleksin ainus, kes seda nägi, võiksin oletada, et see oli halb uni. Kuid ega uus pealkiri palju targem ole: «ÜRO kliimateadlaste raport: metsade majandamine leevendab kliimakriisi». Liiati see, et suuremate raiemahtude kliimasõbralikuks tembeldamine artikli pealkirjast kadus, artikli sisu suurt ei muutnud.

Ikka räägitakse loo algul mingist müstilisest ÜRO kliimateadlaste raportist, millele ei anta ühtegi täpsemat viidet. Ainus aktiivne link ÜRO teemal viib Delfi vastavale teemalehele, kus ainuke metsateemaga seotud lugu on seesama, milles olevat viidet me peaksime saama kontrollida. Artikkel ise oma tekstis pärast deklaratiivset sissejuhatust enam ühelegi ÜRO raportile ei viita, vaid läheb sujuvalt üle Metsaseltsi ja sealt edasi mõnede kodumaiste teadlaste lühisõnumite esitamisele pressiteate stiilis.

26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto