Sisukord
Arvamus
Postimees
15.11.2019
Viimased uudised Juhtivprokurör: viivitamatu jõuline sekkumine polnud vajalik (1) Kaija Kasekamp: igaüks peaks vähemalt kord aastas hambaarstile jõudma (2) Rannar Raba: mis toimub, prokuratuur? (3) Linnakirjanik Vahur Afanasjev: Tartu uus südalinn sünnitab vanalinna (1) Einike Pilli: tagurpidi regionaalstrateegia KIRI: kuhu on kadunud oravad? KIRI: kes päästis sauna katuse? Erkki Keldo: pensionid täna ja tulevikus Andrus Punt: ühiskond võidab valimisea langusest (3) Stepan Karja: kust üldse tasub kodanikul abi küsida? Erkki Bahovski: olulised küsimused Raeplatsi meeleavalduste taustal (16) Marika Saar: kultuuritöötaja pole pelk peokorraldaja Sirje Toomla: böf-böf-böf Aet Rebane: Nad kiusavad meid. Meid, kes me asjadest õigesti aru saame (95) Keskerakondlase kiri: miks abilinnapea erakonnale maksu ei maksa? (6) Jüri Laurson: Eesti pole kriisiolukorraks valmis Sander Jahilo: kuhu ladustada CO₂? (3) Raimond Tamm: rattaringluse pöörane edulugu (2) Laura Danilas: üks, kaks, kolm, neli – meile meeldib kaitsevägi!* Marina Kaljurand: Brexit hoiatas Exiti eest (5) Tiia Järvpõld: kuldvõtmekese toorik ehk Tants ümber isikliku abistaja teenuse Erkki Bahovski: ettevaatust, Hiina! (7) Peeter Olesk: segadustest apteeginduses seespidiselt ja välispidiselt (1) Jüri Laurson: salakavala soola mõjud Jaan Kivistik: pahandused parklates ja Tema (1) Tamrex PUUST JA PUNASEKS: põhjalikult vingugaasist ja vinguandurist! Külmas kanna meriinovillast: milline ei aja kihelema? Seda talvejopet lihtsalt pead proovima Kihiline riietumine hoiab sind soojas Jan Uuspõld ja Ott Sepp jäävad komöödiaetenduses «Kas te käite siin tihti?» aastateks vannituppa kinni Galerii: Araabiahõngulise PÖFFi avamine tõi kokku särasilmse filmiseltskonna Usu oma silmi: Käsna-Kalle uues filmis ilmutab Keanu Reeves end põlevas põõsas Asi selge: Loe, mis pealkirja hakkab kandma Nolani «Tenet» eesti keeles Lõuna-Eesti Postimees Laadal sai proovida salendavat kohvi ja soetada ingleid Kohus sunnib Võru valda Väimela kanalaplaneeringut jätkama Uuring: eestimaalased tunnevad end lõunanaabritest turvalisemalt Ajaloolise Postitee viimane lõik läbis innovaatilise taastusremondi Kullerite päeva lood: alasti kliendid ja enese kaubikusse lukustamine «Võtsime saed ja läksime!» Janika Lõiv: välistasin kindlalt, et minust saab jalgrattasportlane Aita valida Lõuna-Eesti parim toode Sünnitusosakonna kaitsja: kogukonnaga ei arvestata (1) Praegu oluline SEB: Eestist saab pärast rahapesuteemat selgem koht panganduse jaoks SEB tiriti samuti rahapesuskandaali (20) Helme rahapesukahtlustest: Põhjamaade pangad tegid, aga kannatame meie (10) Peeter Rebane viib ärid Eestist ära: vihkamist on liiga palju (17) Maardus hukkus autolt löögi saanud jalakäija Saksamaa on sunnitud Türgist välja saadetud ISISe toetajad vastu võtma Ülevaade: mida Järvikule riigikogu ees ette heideti ning kuidas ta vastas? (27) Kohus sunnib Võru valda Väimela kanalaplaneeringut jätkama Tartu abilinnapead ähvardas üle 80-aastane naine (7) Pension tegi võimsa hüppe (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sirje Toomla: böf-böf-böf

2 min lugemist
Sirje Toomla FOTO: Margus Ansu

Sambla lõhnaga mees/ajab näpuga menüüd:/Böf böf böf böf./Ettekandja suu kui kriips/toksib pliiatsiga kandikut/kip kip kip kip/Ja tikk-kontsaga põrandat/tõk tõk tõk tõk./Sambla lõhnaga mees:/Persse! Üks pekikaste.

Sageli mõistan, mida võis tunda luuletaja Suumani Sassi loodud samblalõhnaline mees, kui kuulen mõnd eriti tähtsat inimest kõnelemas või loen võõrsõnadest kubisevat kirjatükki, ning hing kisendab lihtsa eestikeelse väljendi järele.

Võõrsõnad ei ole sugugi halvad selle pärast, et need on võõrad. Halvaks muudavad need mõõdutundetud võõrsõnadega liialdajad, kes mingil vaid neile teadaoleval põhjusel peavad võõrapärast sõna täpsemaks kui sama tähendusega eestikeelset. Pealegi ei mõisteta sageli sõna tähendust ja kõla sarnasuse tõttu omistatakse sellele sisu, mida tal eesti keeles pole.

Paar näidet. Mida arvata riigikogu liikmest, haritud ja muidu targast inimesest, kes peab end parlamentääriks? «Eesti valitsuse liige ja parlamentäär peab suutma välisriikides meid mõjusalt ja professionaalselt esindada,» kirjutab ta veebipäevikus. Eesti Vabariik teadaolevalt ei sõdi kellegagi, nii et meil ei pea olema sõjasaadikuid ehk isikuid, kes on vastasega läbi rääkima saadetud.

Milleks öelda lihtsalt, kui saab keeruliselt – selline on vist nii mõnegi kirjutaja ning avaliku sõnavõtja arusaam. Üks endine minister lootis valitsuse pressikonverentsil, et presidendi etteheide pole mõne aasta pärast enam relevantne. Riigikogu liige jällegi nõuab aru ministri irriteeriva lause kohta. Muutus ja areng on alatasa dramaatiline, samuti tööpuudus. Eepiline kindlasti ka. Ja kui midagi enam öelda ei ole, saab lausesse alati pikkida mõne narratiivi, paradigma või diskursuse. Kui hästi läheb, siis kõik kolm.

Võõrsõnad ei ole sugugi halvad selle pärast, et need on võõrad. Halvaks muudavad need mõõdutundetud võõrsõnadega liialdajad.

Bilateraalsusest mäletan kooliajast, et termin kuulus bioloogiavaldkonda, nüüd aga saab kuulda-lugeda bilateraalsest koostööst ja tasandist ning bilateraalsetest lepingutest. Eriti põnevalt kõlab aga väljend bilateraalne dialoog. Abielugi on võrreldud bilateraalse monopoliga.

Sõna uuendus ja uuendama on jalgu jäänud sõnale innovatsioon ja selle kõikvõimalikele tuletistele, näiteks koolidele lähenetakse innovaatiliselt, meetodid on innovaatilised, kokkuvõttes tuleb haridust innoveerida. Selleks on loodud Tallinna ülikoolis haridusinnovatsioonikeskuski. Meil Tartus on haridusuuenduskeskus. Aitäh sulle, Tartu ülikool, kena eestikeelse nime eest!

Sageli, eriti kui midagi tarka öeldagi pole, ongi selgelt ja lihtsalt väljenduda palju keerulisem kui võõrsõnu ritta laduda. Elusolend on ju loomult laisk, ka mõttelaisk. Kuid emakeele nimel võiks ju väheke vaeva näha, nagu pingutatakse näiteks metsa säilimise nimel. Või siis lugupidamisest kuulajate-lugejate vastu.

Seotud lood
14.11.2019 15.11.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto