Sisukord
Arvamus
Postimees
08.11.2019
Eesti Valitsus sillutab radariostuga teed Ida-Viru tuuleparkidele Järvik teadis võimalikust huvide konfliktist septembris, kuid küsis nõu edasi (3) Tööandja maksuvõlg toob tulevastele lapsevanematele murepilved (20) Eesti tuleviku võimalused: Suur-Tallinnast ökokogukondadeni Majandus Kollektiivis kadunud usaldust on väga raske taasluua (4) Töötaja võttis pankrotistunud hot-dog’i-restorani üle Kompassi väljaku alla ehitatakse parkla Minister Kiik keeraks pensionireformilt vinti maha (11) Välismaa Pariisi laagrite migrandid koliti ümber Leedulane tõusis NATO tippjuhtkonda (1) Jaak Prozes: mordvalaste õitsev hääbumine (3) Arvamus Vladimir Juškin: minevik tungib olevikku Madis Iganõmm: kahe nädalaga treeneriks Edward Lucas: jagatud Berliini õppetunnid on püsivad Andrus Karnau: Mary Kross ja sõnadest kivid (44) Juhtkiri: seepärast makse makstaksegi (1) Kaur Maran: tolmunud umbluu (24) Meie Eesti Rainer Kuuba: kuidas puiduga kliimat veel kuumemaks kütta (16) Aleksei Lotman: metsasõnumite tõlgendamise nõksud (4) ÜRO raport tõstab esile säästvat metsandust (5) Kultuur Kõik on sünge, aga saab minna veel süngemaks Kuidas tähendus üles leida? Sport Magnus Kirt: üllatas, et teised mu tulemust üle ei visanud Robert Rooba: seis on hea, kuid kergeid mänge ei tule Vormelimaailma suured muutused Tartu Lagunevates hoonetes käib vaid avariiremont Linna rahakotis annab tunda rahvaarvu kahanemine Ühele lapsele 20 000st on rinnapiim mürk! Kes aitab need lapsed üles leida? Edward von Lõngus ei mõista kuidagi, miks peaks kuulsust ihaldama Lõuna-Eesti meestelaulu päev tuleb taas, murepilvedest hoolimata Vello Kade peab nädalavahetusel viimase poksiturniiri Maalitud noored naised lendlevad oma tulevikku Väino Land kasvatas kokkutulekust kontserdi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kaur Maran: tolmunud umbluu

2 min lugemist
Kaur Maran FOTO: Eero Vabamägi/Postimees/Scanpix

Esimene lugu. Veidi aega tagasi oli Tallinna Ülikoolis «kvantteadvuse»-teemaline konverents, kus välismaalt kohale toodud suur ja tähtis õpetaja pidi avama koos kohaliku «ülitajuriga» «kvantmaailmavaate, loovuse, kvantmeditsiini ja kvantettevõtluse» tagamaid. Laskumata üksikasjadesse, oli tegu selgelt umbluuüritusega, mida kinnitasid ka teadlased.

Kui tegin ürituse kohta loo ja pärisin ka korraldaja käest, kuidas nüüd niimoodi, sain vastuseks elementaarset teaduslikku sõnavara valdavale inimesele puhast jama, kuid kõike õigustati sellega, et «kvantmehaanika ongi uus teadus, mida meil siin Eestis veel vist ei mõisteta». Seda, et kvantfüüsika mõeldi välja 20. sajandi päris alguses ja on praeguseks bakalaureusetaseme tudengitele esimese kursuse materjal, ei tihanud härrale öelda.

Teine lugu. Sattusin hiljuti lugema ühe Eesti oma valdkonnas hinnatud majanduseksperdi sotsiaalmeedia seinal vahendatud teksti selle kohta, kuidas «NASA on lõpuks ometi tunnistanud, et suurim Maa kliima mõjutaja on Päike ja mitte džiibid ja fossiilkütused». Et Päike on suurim mõjutaja, on iseenesest ju niivõrd labaselt loogiline tõdemus, et ei oska esialgu reageeridagi – muidugi, ilma Päikeseta ei olekski ju meil mingit kliimat.

Küll aga läks lingitud teksti autor edasi sellega, et tutvustas lugejatele «kliimamuutuste looduslikuks põhjuseks» olevaid Milankovici tsükleid, mille olemasolu pidavat justkui kuidagi tõestama, et inimesel ei ole kliima soojenemisega ikka mitte kui midagi tegemist. Muigasin taas, kuna jällegi: tegemist on elementaarse loodusteadusliku hariduse osaga, mis ei lükka aga mingi nurga alt ümber praegu toimuvate kliimamuutuste inimtekkelisust.

Olge ettevaatlikud, kui midagi reklaamitakse kui «uue revolutsiooniliste avastuste» või «uue teadusena».

Klikkasin lahti artikli avaldanud veebilehe esilehe ning muidugi vaatasid sealt muu seas otsa autismi põhjustavad vaktsiinid, chemtrail’id ja maailmalõpu kuulutamised.

Mis on loo moraal? Olge ettevaatlikud, kui midagi reklaamitakse «uute revolutsiooniliste avastuste» või «uue teadusena». Teadus on oma loomult üsnagi konservatiivne ja ettevaatlik nähtus ja kui keegi väidab midagi väga laetut, tasub sellesse suhtuda skepsisega. Teaduses tõelisi revolutsioone tegevad avastused kipuvad olema niivõrd keerulised, et neist üldjuhul vähemasti alguses, kui need on veel tõesti revolutsioonilised, suuresõnalisi ja kõikelubavaid uudiseid pigem ei tehta.

Paha ei tee ka kõnealuse teema kiire guugeldamine ja kasvõi Vikipeedia sissejuhatava lõigu lugemine. Enamasti saab sealt üsna hea ülevaate, kas ja mida tõsiselt võtta ja mida mitte.

Seotud lood
07.11.2019 09.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto