Sisukord
Arter
Postimees
09.11.2019
Eesti Maaeluminister on viinud valitsuse kriisi lävele (45) Arumäe: ma ei avalda, mis nõu Järvikule andsin (5) Karastunud advokaat libises konflikti (1) Majandus Lahkumislaines on haavatavaimad LHV ja Swedbanki teise samba fondid Välismaa NATO ajusurma kuulutanud Macronile reageeriti teravalt KOHALIK VAADE. Läti keskpankuri näitemäng suure publiku ees Postimees Berliinis: müüri langemise aastapäev möödub mõtlikult «Zelenskõi käes on küll võim, aga mitte raha!» (5) Arvamus Juhtkiri: diletantide poolaasta (13) Patrik Hytönen: kliimamuutustega võitlemisest hakkab saama uus klassivõitlus (4) Asi on muus (11) Pariisi pommimees (3) Ajastu parim vormelisõitja Doktor Mölderi raviplaan Kultuur Tiina Lokk: ahistamislood meenutavad stalinismiaega – üks süüdistus ja oled riigivaenlane Sport Kas ja millal läheb Sivertssoni pill ükskord häälde? Taavi Libe kolumn. Rohkem Ott Tänakut Eesti uudisvoogu! Siim Liiviku uus elu: kodu Soomes, töö Austrias, süda Eestis Merendus Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida AK EKI keelekool: ei saa ja ei tohi Tallinn 800: pealinna karvaste ja sõralised harvad jäljed Lauri Vahtre: piirid ja vabadus (33) Paul Graham: idufirma = kasv (1) Vikerkaar loeb. Selle sajandi suurim Eesti romaan (2) Lenin kui Solženitsõni autoportree (1) Inimelu äng teatrilaval (1) Aja auk. Süntesaatorid, Miami ja kokaiinist rand (1) Nädala plaat. Mustvalgete meeste jalge ees vedeleb erootika igal sammul Mesikäpp: pühendatud spordile ja teadusele Mesikäpa teadusveerud Arter Tiina Lokk: ahistamislood meenutavad stalinismiaega – üks süüdistus ja oled riigivaenlane Rängast õnnetusest sai elu väärtuslikem õppetund (2) Kummalisem kui Tallinna Lollideküla Mereristsed – kannatused ja lõbu üheskoos (1) PÖFFi pärlid sel sügisel Parim noorkokk Noel Moglia: või annab toidule väga hea maitse Ümberasujatest jäid maha klaverid ja kulduurid Klassiku sõiduproov: Maserati Ghibli (1997). Pärdiku järglane Hea heli igasse tuppa lihtsate vahenditega Kuidas räsitud sõjaväetelkidest midagi ilusat sünnib Meelelahutus Koomiks Sudoku

PÖFFi pärlid sel sügisel

5 min lugemist
Now Is Everything FOTO: PÖFF

Pimedas ja masendavas novembrikuus on vähemasti üks helge hetk: ekraanile tuleb külluslik galerii inspireerivaid väärtfilme, mida ühelgi muul ajal ei näe. PÖFF toimub tänavu 15. novembrist 1. detsembrini. Aga mida siis vaadata ja välja valida?

Mässavad filmid

Pimedate Ööde Filmifestivali võistlusprogramm «Põhjusega mässajad» toob vaatajate ette filmid, mis paistavad silma otsingulisema vormi või provotseerivama sõnumi poolest. Filmikunsti teravaimat pilku esindav kava on mõeldud tavapärasest nõudlikumale vaatajale, kes hindab originaalseid vaatenurki, poleemilisi seisukohti või lihtsalt huvitavaid esteetilisi otsinguid.

Näiteks jõuab esimest korda maailmas ekraanile venelanna Ksenija Ratušnaja film «Mässajatel pole paradiisi asja», provokatiivne LGBT-draama, mis on teravas vastuolus Venemaal propageeritavate ametlike väärtustega ega jõua seal tõenäoliselt ka kinolevisse. Kanada režissööri Ramin Fahrenheiti «Mõrtsukkuninganna» on 8-millimeetrisele filmilindile üles võetud arthouse-õudusfilm, mille reklaamlause ütleb kõik: «Ta tapab ja see on Super 8.» Jaapanlase Naoki Murahashi «Taustanäitlejad» on lõbus pseudodokumentaal inimestest, kelleta ei saa läbi ükski suurem film – statistidest.

Slovaki režissööri Mira Fornay absurdidraama «Kokka, kepi, killi» kujutab üht päeva pereisa Jaroslav K elust, kelle kinnisideed on seks ja söögitegemine ning kahjuks ka koduvägivald. See on lugu ühest perekonnast ehk «kõige vägivaldsemast ühiskondlikust rühmitusest sõjaväe ja politsei järel», nagu sedastab autor ise. Fornay eelmine film «Minu tapjast koer» võitis Rotterdami filmifestivali peaauhinna ja Slovakkia esitas selle Oscarile.

USA režissööride Riccardo Spinotti ja Valentina De Amicise neo noir’is «Nüüd on kõik» mängib teiste seas legendaarne Anthony Hopkins.

Kokku võistleb Tallinnas 15 pikka ja seitse lühifilmi – viimased on välja valitud alafestivalil PÖFF Shorts. Esimest korda on kõigil pikkadel võistlusfilmidel maailma, rahvusvaheline või Euroopa esilinastus ja neid esitlevad autorid isiklikult.

Lisaks on kuus filmi kavas väljaspool võistlust. Teiste seas tuleb ekraanile iraanlase Homayoun Ghanizadehi – Eesti teatrisõbrale väga hästi tuntud lavastaja – debüütfilmi «Karvased lood».

Võistlusprogramm:

- «Perekond» («A Family»), rež Jayden Stevens (Ukraina-Austraalia)

- «Halb mesi» («A Colmeia»), rež Gilson Vargas (Brasiilia)

- «Paeluss» («Tapeworm»), rež Miloš Mitrović ja Fabián Velasco (Kanada)

- «Mõrtsukkuninganna» («Killer Queen»), rež Ramin Fahrenheit (Kanada)

- «Pidusöök» («Feast»), rež Yunxing Nie (Hiina)

- «Kokka, kepi, killi» («Cook F** Kill»), rež Mira Fornay (Tšehhi-Slovakkia)

- «Ükskord Kurbuse Mäel» («Once Upon a Time in Sad Hill»), rež Rax Rinnekangas (Soome-Hispaania)

- «Taustanäitlejad» («Extro»), rež Naoki Murahashi (Jaapan)

- «Mañanita», rež Paul Soriano (Filipiinid)

- «Vene spliin» («Хандра»), rež Aleksei Kamõnin (Venemaa)

- «Mässajatel pole paradiisi asja» («Аутло»), rež Ksenija Ratušnaja (Venemaa)

- «Rongiga reisimise eelised» («Ventajas de viajar en tren»), rež Ariz Moreno (Hispaania-Prantsusmaa)

- «Suparna – naine teiselt planeedilt» («Suparna»), rež Sujeewa Priyal Yaddehige (Sri Lanka)

- «Turva» («Sekuritas»), rež Carmen Stadler (Šveits)

- «Nüüd on kõik» («Now is Everything»), rež-d Riccardo Spinotti ja Valentina De Amicis (USA-Itaalia)

Väljaspool võistlust:

- «Lombaka Sükrani seiklused» («Topal Şükran'ın Maceraları»), rež Onur Ünlü (Türgi)

- «Trio», rež-d Bruno Vanden Broecke, Ruth Beeckmans ja Matteo Simoni (Belgia)

- «Cat Stix. Kuidas ma ennast pilve tõmbasin» («Cat Stix»), rež Ronny Sen (India)

- «Karvased lood» («Maskharehbaz»), rež Homayoun Ghanizadeh (Iraan)

- «Sõsarkond» («Sisterhood»), rež Takashi Nishihara (Jaapan)

- «Atlantis» («Атлантида»), rež Valentõn Vasjanovõtš (Ukraina)

Lühifilmide võistlusprogramm

- «ЮНАК», režissöör Georgi Stamenov (Bulgaaria)

- «Kontrapunkt», rež Ivan Koroman (Bosnia ja Hertsegoviina)

- «Isa, laps ja ema», rež Luca Arcangeli (Itaalia)

- «Metsik Will», rež Alan King (Austraalia)

- «Kuumarabandus», rež Edgar Morais (Portugal)

- «Ma vaene mees», rež Bastian Wilplinger (Austria)

- «Surevate kalade vaikimine», rež Vasilis Kekatos (Prantsusmaa)

Aadam. PÖFF fookus: särisev araabia FOTO: PÖff

PÖFFi fookuses on araabia maailm

Pimedate Ööde Filmifestival toob vaatajate ette ühe suurema araabia filmikunsti programmi, mida Euroopa festivalidel kunagi on näidatud. 14 filmist koosnev kava annab ülevaate viimase kümne aasta araabia filmikunstist. Just see on aeg, kui araabia film on kanda kinnitanud maailma suurimatel festivalidel. Koguni kuuas kord on kandideeritud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile.

Festivali avab Maroko režissööri Maryam Touzani film «Aadam» – südantliigutav lugu valikutest, mille ees seisab vallaline rase naine konservatiivses araabia riigis. Film esilinastus suure menuga viimasel Cannes’i festivalil ja Maroko on esitanud selle ka Oscarile.

Valikusse kuulub terve hulk märgilisi ja rahvusvahelistel festivalidel auhinnatud teoseid. «Omar» ja «Theeb» on kandideerinud Oscarile. «Hedi» oli Berliini festivali parim debüütfilm ja võitis näitlemise Hõbekaru. «Barakah kohtub Barakah’ga» on Saudi Araabia esimene romantiline komöödia, «Iraagi odüsseia» 3D-dokumentaalfilm.

Kõige uuematest töödest peetakse «Salajast haiglat» – elust pommitamise eest maa alla kolinud Süüria mässuliste hospidalis – tänavu üheks dokumentalistika Oscari soosikuks. Filmi «Kuritöö on kõnelda puudest» – neli Sudaani kineasti üritavad vanuigi taastada filmitraditsiooni riigis, kus see diktatuuri tõttu on katkenud – valis Berliini festivali publik üheks oma lemmikuks. «Papicha» esindab tänavu Alžeeriat mitteingliskeelse filmi Oscari konkurentsis.

Valik on lai ka geograafiliselt: esindatud on nii Edela-Aasia kui Põhja-Aafrika araabia maad, sh sellised eksootilised filmiriigid nagu Sudaan ja Saudi Araabia.

Programmi kuuluvad 2019. aasta filmid:

- «Aadam» («Adam», 2019), rež Maryam Touzani (Maroko-Prantsusmaa)

- «Papicha» (2019), rež Mounia Meddour (Prantsusmaa-Alžeeria-Belgia-Katar)

- «Sa sured kahekümneselt» («You Will Die at 20», 2019), rež Amjad Abu Alala (Sudaan-Prantsusmaa-Egiptus-Saksamaa-Norra-Katar)

- «Bagdadi varjud» («Baghdad In My Shadow», 2019), rež Samir (Šveits-Saksamaa-Suurbritannia)

- «Kuritöö on kõnelda puudest» («Talking About Trees», 2019), rež Suhaib Gasmelbari (Prantsusmaa-Sudaan-Saksamaa-Tšaad-Katar)

- «Salajane haigla» («The Cave», 2019), rež Feras Fayyad (Süüria-Taani-Saksamaa-USA-Katar)

Filmid 2011–2018:

- «Surm müügiks» («Mort à vendre», 2011), rež Faouzi Bensaïdi (Maroko-Prantsusmaa-Belgia-Araabia Ühendemiraadid)

- «Omar» (2013), rež Hany Abu-Assad (Palestiina)

- «Iraagi odüsseia» («Iraqi Odyssey», 2014), rež Samir (Šveits-Saksamaa-Araabia Ühendemiraadid-Iraak)

- «Theeb» (2014), rež Naji Abu Nowar (Jordaania-Suurbritannia-Araabia Ühendemiraadid-Katar)

- «Hedi» («Inhebek Hedi», 2015), rež Mohamed Ben Attia (Tuneesia-Prantsusmaa-Belgia)

- «Kui ma avan silmad»» («À peine j'ouvre les yeux», 2016), rež Layla Bouzid (Tuneesia)

- «Barakah kohtub Barakah’ga» («Barakah Yoqabil Barakah», 2016), rež Mahmoud Sabbagh (Saudi Araabia)

- «Sarah’ ja Saleemi juhtum» («The Reports on Sarah and Saleem», 2018), rež Muayad Alayan (Palestiina-Holland-Saksamaa-Mehhiko) PÖFFil selgub Baltikumi parim film

Baltikumi parim film

15 linateost hakkavad Pimedate Ööde Filmifestivalil võistlema Baltikumi parima filmi tiitlile.

Kuue Eesti, viie Leedu ja nelja Läti filmi seas, mis Tallinnas ekraanile jõuavad, on üheksa pikka mängu- ja viis dokumentaalfilmi, lisaks üks animafilm. Programm, mis sisaldab kolme riigi viimase aja huvitavamaid töid, on kokku pandud PÖFFi Leedu agendi Edvinas Pukšta soovituste järgi. Eestit esindavatest filmidest kolm jõuavad siinse publiku ette esimest korda.

Immortal, kaader filmis FOTO: PÖff

Ksenija Ohhapkina dokumentaalfilm «Surematu» näitab, kuidas tänapäeva Venemaal kasvatatakse massiinimesi, kelle peamine eesmärk on sündida, töötada ja vajadusel ka surra riigi hüvanguks. Riho Västriku produtseeritud film on juba võitnud Karlovy Vary festivalil parima dokumentaalfilmi auhinna.

Manfred Vainokivi dokumentaalfilm «Kirjanikuga voodis» elab kaasa kirjanik Peeter Sauterile, kes isikliku elu madalseisu ületamiseks võtab ette eriskummalisi avantüüre.

«Sipelgapesa» autori Vladimir Loginovi uus dokumentaalfilm «Praasnik» toob vaataja ette värvika maailma, millest enamik eestlasi pole kuulnudki – Maardu linna suure sügislaada, kus on isegi oma missivõistlus.

Eestis juba esilinastunud filmidest on kavas mängufilmid «Tõde ja õigus» (rež Tanel Toom), «Skandinaavia vaikus» (Martti Helde) ja «Ükssarvik» (rež Rain Rannu).

Lätit esindavatest filmidest on tuntumad Juris Kursietise mängufilm «Oleg» – Belgiasse tööd otsima läinud Läti Kalevipoegadest –, mis esilinastus mainekal Cannes’i filmifestivalil, samuti Gints Zilbalodise animafilm «Ära – poiss ja väike lind rändavad mootorratta seljas läbi müstilise saare. Viimane on juba linastunud pea kõigil olulisematel anima-, aga ka fantaasiafilmide festivalidel. Tähelepanuväärne on, et kogu film – muusikani välja – on valminud ühe mehe 3,5 aasta pikkuse kätetööna.

Laila Pakalnina dokumentaalfilm «Lusikas» jälgib tavalise plastmasslusika elutsüklit valmimisest prügikasti viskamiseni. Jānis Ābele mängufilm «Jelgava 94» kujutab Läti teismeliste tormilist elu 1990ndate keskel, kui kõigi meeli vallutab heavy metal. Põhineb Jānis Joņevsi samanimelisel populaarsel raamatul, mis on tõlgitud ka eesti keelde.

Film kandideerib koguni üheksas kategoorias Läti mainekaimale filmiauhinnale Lielais Kristaps, mille võitjad kuulutatakse välja novembris. «Oleg» on esil kaheksas kategoorias.

Leedu filmikunsti paraadi juhatab 68-aastane klassik Algimantas Puipa, kelle film «Teisel pool vaikust» põhineb rootsi kirjaniku Torgny Lindgreni raamatul «Kumalasemesi». Ühes peaosas 79-aastane Leedu teatri- ja filmilegend Juozas Budraitis, keda mitu põlvkonda eestlasi mäletab filmidest «Keegi ei tahtnud surra»», «Kilp ja mõõk» või «Legend Ulenspiegelist», aga ka Tallinnfilmi töödest «Tütarlaps mustas» ja «Näkimadalad».

Rahvusvaheliselt tuntuim Leedu film on Aistė Žegulytė dokumentaalfilm «Animus Animalis ehk lugu inimestest, loomadest ja asjadest», mis on linastunud mitmel nimekal festivalil ja võitnud ühe Brüsseli festivali peaauhindadest.

Karolis Kaupinise mängufilm «Nova Lituania» põhineb intrigeerival ajaloolisel faktil: kahe sõja vahelisel ajal levitas leedu geograaf Kazys Pakštas ideed rajada Ameerikasse või Aafrikasse Leedu koloonia, kuhu saaks vajadusel – näiteks sõjaohu eest – asustada kogu leedu rahva. Veel esindavad Leedut Tomas Vengrise mängufilm «Kodumaa» ja Ignas Jonynase mängufilm «Nähtamatu», millest esimene esilinastus Busani ja teine San Sebastiani festivalil.

Seotud lood
08.11.2019 11.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto