Sisukord
AK
Postimees
09.11.2019
Eesti Maaeluminister on viinud valitsuse kriisi lävele (45) Arumäe: ma ei avalda, mis nõu Järvikule andsin (5) Karastunud advokaat libises konflikti (1) Majandus Lahkumislaines on haavatavaimad LHV ja Swedbanki teise samba fondid Välismaa NATO ajusurma kuulutanud Macronile reageeriti teravalt KOHALIK VAADE. Läti keskpankuri näitemäng suure publiku ees Postimees Berliinis: müüri langemise aastapäev möödub mõtlikult «Zelenskõi käes on küll võim, aga mitte raha!» (5) Arvamus Juhtkiri: diletantide poolaasta (13) Patrik Hytönen: kliimamuutustega võitlemisest hakkab saama uus klassivõitlus (4) Asi on muus (11) Pariisi pommimees (3) Ajastu parim vormelisõitja Doktor Mölderi raviplaan Kultuur Tiina Lokk: ahistamislood meenutavad stalinismiaega – üks süüdistus ja oled riigivaenlane Sport Kas ja millal läheb Sivertssoni pill ükskord häälde? Taavi Libe kolumn. Rohkem Ott Tänakut Eesti uudisvoogu! Siim Liiviku uus elu: kodu Soomes, töö Austrias, süda Eestis Merendus Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida AK EKI keelekool: ei saa ja ei tohi Tallinn 800: pealinna karvaste ja sõralised harvad jäljed Lauri Vahtre: piirid ja vabadus (33) Paul Graham: idufirma = kasv (1) Vikerkaar loeb. Selle sajandi suurim Eesti romaan (2) Lenin kui Solženitsõni autoportree (1) Inimelu äng teatrilaval (1) Aja auk. Süntesaatorid, Miami ja kokaiinist rand (1) Nädala plaat. Mustvalgete meeste jalge ees vedeleb erootika igal sammul Mesikäpp: pühendatud spordile ja teadusele Mesikäpa teadusveerud Arter Tiina Lokk: ahistamislood meenutavad stalinismiaega – üks süüdistus ja oled riigivaenlane Rängast õnnetusest sai elu väärtuslikem õppetund (2) Kummalisem kui Tallinna Lollideküla Mereristsed – kannatused ja lõbu üheskoos (1) PÖFFi pärlid sel sügisel Parim noorkokk Noel Moglia: või annab toidule väga hea maitse Ümberasujatest jäid maha klaverid ja kulduurid Klassiku sõiduproov: Maserati Ghibli (1997). Pärdiku järglane Hea heli igasse tuppa lihtsate vahenditega Kuidas räsitud sõjaväetelkidest midagi ilusat sünnib Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: ei saa ja ei tohi

2 min lugemist
Tuuli Rehemaa FOTO: Erakogu

Lugesin ajalehest pealkirja „Homsest ei saa maanteedel enam 100 ja 110 km/h sõita“ ja mõtlesin: „Huvitav, mis võluväega see küll juhtidele võimatuks tehakse?“ Artikli sisust selgus, et mõeldi siiski suurimat lubatud sõidukiirust ehk seda, et maanteedel ei tohi enam nii kiiresti sõita, mitte seda, et ei saa, pole võimalik.

Näiteid modaalverbi „saama“ vildaka kasutuse kohta leidub ajakirjanduses veelgi, eeskätt just pealkirjades. „Ettevõtte kasum ei saa tulla loomade heaolu arvel“ – küllap ikka saab, aga ei tohi või vähemasti ei peaks. „Looma võtmine ei saa olla kapriis või mood“ – on võimalik, et koduloom võetakse tuju ajel, aga see pole õige, see ei tohiks nii olla. „Kompromisse ei saa teha julgeoleku arvelt“ – seegi on võimalik, aga neid ei peaks tegema, ei tohi teha. Kui lugeda eelmise nelja pealkirja järel näiteks pealkirja „SIM-kaartide turvanõrkust ei saa Telia võrgus ära kasutada“, siis võib tekkida lugeja peas segadus, mida õieti mõeldakse. Kas Telia võrgus ei tohi nimetatud turvanõrkust ära kasutada, ehkki see oleks võimalik, või tõesti ei saa, sest see pole võimalik? Artiklit lugedes selgub, et siin on sõna „saama“ kasutatud õiges tähenduses ja Telia võrgus pole võimalik seda turvaauku ära kasutada.

Kust võib sõna „saama“ sedasorti tähendusnihe olla alguse saanud? Äkki seadusetekstidest, kus „ei saa“ tähenduseks on millegipärast sageli just ’ei tohi’, ’on keelatud’, ’pole õigust’? Näiteid: „rahatrahvi ei saa kinni pidada lõpparvest“, „veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist“. Teistes seadustes leidub aga ka „ei saa“ kasutust tähenduses ’pole võimalik’, näiteks kui president ei saa oma ametikohustusi täita üle kolme kuu järjest, siis valib riigikogu uue presidendi. Elu on näidanud, et juristid tahavad sageli anda sõnadele oma tähendusi, aga oleks hea, kui ajakirjandus jääks siiski üldkeele juurde.

Kuidas sõna „saama“ üldkeelne tähendus meelde jätta? Üks võimalus oleks kasutada mäluvaia Eesti luulest. Küllap on enamik meist koolipõlves kuulnud pealkirja „Ei saa mitte vaiki olla“? Seda, et tegu on Anna Haava luuletusega, ei pruugi kõik mäletada, aga ehk meenub, et luuletus rääkis sellest, kuidas armunud inimesel pole võimalik oma armastusest vaikida, ta ei saa vaiki olla, sest see sunniks südant lõhkema. Tohtimisest ega pidamisest polnud selles luuletuses juttu.

Seotud lood
08.11.2019 11.11.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto