Kui praegune tuntud ehte- ja maalikunstnik Ivar Kaasik noore kunstitudengina mõni päev pärast Balti ketis seismist kohvrid pakkis ning rongiga läbi Leningradi ja Valgevene Saksamaa poole sõitis, ei teadnud ta, et teda Ida-Berliinis tervitanud müür juba paari kuu pärast langeb. Ammugi ei osanud ta arvata, et teda kui Nõukogude Liidu kodanikku selle korraldamises kahtlustada võidakse.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Nimelt ei puhunud Ida-Saksamaal ehk Saksamaa Demokraatlikus Vabariigis (Saksa DV) 1989. aastal pooltki sellised vabaduse tuuled nagu samal ajal Eestis, kus juba võis rääkida Molotovi-Ribbentropi paktist ja luua kooperatiive.

Selle asemel hoidis Saksa DV Sotsialistliku Ühtsuspartei (SED) keskkomitee peasekretär Erich Honecker riigis karmi joont. Isegi abstraktne ehk n-ö kapitalistlike sugemetega kunst oli erinevalt Nõukogude Eestist endiselt keelatud ja Honecker oli veendunud, et Ida-Saksamaa ei tohi kommunismi ehitamise teelt kõrvale kalduda, nii nagu tema meelest kaldus Mihhail Gorbatšovi juhtimisel Nõukogude Liit.