Sisukord
Arvamus
Postimees
09.11.2019
Eesti Maaeluminister on viinud valitsuse kriisi lävele (45) Arumäe: ma ei avalda, mis nõu Järvikule andsin (5) Karastunud advokaat libises konflikti (1) Majandus Lahkumislaines on haavatavaimad LHV ja Swedbanki teise samba fondid Välismaa NATO ajusurma kuulutanud Macronile reageeriti teravalt KOHALIK VAADE. Läti keskpankuri näitemäng suure publiku ees Postimees Berliinis: müüri langemise aastapäev möödub mõtlikult «Zelenskõi käes on küll võim, aga mitte raha!» (5) Arvamus Juhtkiri: diletantide poolaasta (13) Patrik Hytönen: kliimamuutustega võitlemisest hakkab saama uus klassivõitlus (4) Asi on muus (11) Pariisi pommimees (3) Ajastu parim vormelisõitja Doktor Mölderi raviplaan Kultuur Tiina Lokk: ahistamislood meenutavad stalinismiaega – üks süüdistus ja oled riigivaenlane Sport Kas ja millal läheb Sivertssoni pill ükskord häälde? Taavi Libe kolumn. Rohkem Ott Tänakut Eesti uudisvoogu! Siim Liiviku uus elu: kodu Soomes, töö Austrias, süda Eestis Merendus Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida AK EKI keelekool: ei saa ja ei tohi Tallinn 800: pealinna karvaste ja sõralised harvad jäljed Lauri Vahtre: piirid ja vabadus (33) Paul Graham: idufirma = kasv (1) Vikerkaar loeb. Selle sajandi suurim Eesti romaan (2) Lenin kui Solženitsõni autoportree (1) Inimelu äng teatrilaval (1) Aja auk. Süntesaatorid, Miami ja kokaiinist rand (1) Nädala plaat. Mustvalgete meeste jalge ees vedeleb erootika igal sammul Mesikäpp: pühendatud spordile ja teadusele Mesikäpa teadusveerud Arter Tiina Lokk: ahistamislood meenutavad stalinismiaega – üks süüdistus ja oled riigivaenlane Rängast õnnetusest sai elu väärtuslikem õppetund (2) Kummalisem kui Tallinna Lollideküla Mereristsed – kannatused ja lõbu üheskoos (1) PÖFFi pärlid sel sügisel Parim noorkokk Noel Moglia: või annab toidule väga hea maitse Ümberasujatest jäid maha klaverid ja kulduurid Klassiku sõiduproov: Maserati Ghibli (1997). Pärdiku järglane Hea heli igasse tuppa lihtsate vahenditega Kuidas räsitud sõjaväetelkidest midagi ilusat sünnib Meelelahutus Koomiks Sudoku

Patrik Hytönen: kliimamuutustega võitlemisest hakkab saama uus klassivõitlus

2 min lugemist
Ökotoidupoekett. FOTO: Amazon

Soome rahvusringhäälingu hiljuti tehtud erakondade küsitlus näitas, et kliimateemad mõjutavad Soome poliitika käekäiku tänapäeval palju. Kõige rohkem kasvatasid protsentuaalselt oma toetust Põlissoomlased ja rohelised, kellest esimesed on valitsuse plaanide vastu ja viimased nende vedajad.

Kliimamuutustega võitlemiseks on võtnud Soome praegune valitsus eesmärgi saavutada aastaks 2035 nn kliimaneutraalsus. Selle saavutamiseks plaanitakse näiteks tõsta kütuseaktsiisi, vähendada soomlaste lihatarbimist, suurendada ühistranspordi kasutajate osakaalu jne.

Paraku tuleb aga valitsuse plaanidest välja ka see, et nende saavutamine on kõige hõlpsam just linnaelanikele ja neile, kellel on raha osta kallimaid ökotooteid. Kui sa elad Helsingis, siis sul pole mingit probleemi käia elektritõukerattaga tööl. Elades aga maal, on Soomes auto hädavajalik. Kui lähim pood asub mitmekümne kilomeetri kaugusel, pole mõtet bussi oodata.

Kliimamuutustega võitlemine kipub lääneriikides käima teatud klassivahega. On lihtne muuta tarbimisharjumusi, kui sul on selleks raha. Ökotooted maksavad mitu korda rohkem kui tavalised tooted, mistõttu on keskkonna säästmine pigem nende keskklassi mure.

Ka Eestis on hakatud üha rohkem rääkima sellest, kuidas peaks muretsema elektriauto ja ostma keskkonnasäästlikke tooteid. Või siis tarbima vähem, mis on nendest kõige reaalsem variant, arvestades, et enamiku Eesti kodanike palgatase ei võimalda ökotooteid osta.

Käies väikelinnades ja võrreldes nende olukorda Tallinnaga, ei näe ma kuidagi, kuidas väikelinnade elanikud endale elektriautod muretseksid ja tallinlase kombel elama hakkaks. Probleemid, mis vaevavad Soome maapiirkondi, ei ole tundmatud ka Eesti maapiirkondadele. Külmadel talvedel ei ole pääsu diiselautodest, mis võtavad elu sisse ka siis, kui elektriautod on suure külmaga manala teele läinud.

Seda klassivahet on näha just Soome poliitikas. Rohelisi valivad tihti Helsingi elanikud, kellel on võimalust ja vara olla rohelised. Põlissoomlased kasvatavad oma toetust aga nende seas, kes suhtuvad kliimamuutustesse skeptiliselt või kes elavad piirkondades, kus roheline eluviis ei ole jätkusuutlik.

Hiljuti tõid Soome põllumajandustudengid Helsingi ülikooli ette kaks lehma, soovides sellega näidata, kuidas Soome loomakasvatus on keskkonnasäästlik. Tudengite arvamused selle aktsiooni kohta olid seinast seina. Kuid on näha, et maa- ja linnapiirkondade vastasseis kasvab ning kliimamuutustega võitlemisest hakkab saama uus klassivõitlus.

Seotud lood
08.11.2019 11.11.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto