Sisukord
Meie Eesti
Postimees

Heli Aru-Chabilan: isiklik õpirada koolistressi vastu

3 min lugemist
  • Õppe individualiseerimise abil saaks vähendada paljude õpilaste koolistressi.
  • Tänapäeva tehnoloogia on võimeline õpilast suunama, toetama ja arendama.
  • Vaja on õpianalüütika platvormi, mis aitaks hallata individuaalseid õpiradasid.
Heli Aru-Chabilan. FOTO: Eiko Lainjärv

Teadlased on välja arvutanud, et omandamata jäänud kesk- või kutseharidus läheb Eestile maksma 1,4 protsenti SKTst. Möödunud aastal tähendas see Eestile 364 miljonit kaotatud eurot aastas.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Suurim osa sellest kahjust tuleneb sellest, et kesk- või põhihariduseta inimesed teenivad vähem ja maksavad vähem makse. Ühiskonnale on aga kasulikum, kui inimesed leiaksid kutsumuse hariduse omandamiseks ja enese realiseerimiseks. Hariduspoliitika kujundamise üks eesmärk peab olema see, et inimesed oleksid õnnelikumad ja ühiskondlik kaotus seeläbi väiksem.

Lapsed õpivad eri viisil ja tempoga. Neil on erinevad huvid ja tugevused. Ent millegipärast valitseb ikka veel vana õpetamisdoktriin, mis jagab õpilased gruppidesse sünniaasta järgi ning tunniplaani alusel saavad kõik võrdselt aega kokkulepitud õpitulemuste saavutamiseks. Klassid on suured, õpetajaid vähe, töökoormus on suur ning personaalseks lähenemiseks ei jää sageli aega. Ühiskonna ja lapsevanemate ootused samal ajal on kõrged. Kooli- või tööstressi kogevad mõlemad, nii õpilased kui ka õpetajad.

Iga noor ei leia oma võimetele ja huvidele vastavaid edasiõppimisvõimalusi. Koolitee poolelijätmise põhjused võivad olla erinevad, kuid õppe sisu ja metoodika varieerimise abil saaks vähendada paljude õpilaste koolistressi, aidates leida üles konkreetse õppija tugevused ja arenguvõimalused. Motivatsiooni hoidmiseks on vaja eduelamust ning rõõmu uute teadmiste ja oskuste omandamisest.

Individuaalne õpirada vähendab koolistressi

Individuaalne õpirada tähendab, et iga laps saab teadmisi ja oskusi õppida niikaua, kuni need on täielikult omandatud, riskimata, et kordamine või aeglasem õpitempo neid häbimärgistaks. Õpirada koostatakse õppija taseme, huvide ja eesmärkide järgi. Eesmärke seatakse ja arengut mõõdetakse eelkõige konkreetse õpilase taset silmas pidades, mitte teistega võrreldes. Teadmiste omandamist kinnistatakse praktiliste probleemide lahendamisel, koostöös elulisi projekte ellu viies.

09.11.2019 12.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto