N, 8.12.2022

Marcus Ehasoo: tasuline kõrgharidus tõukab noori välismaale

Marcus Ehasoo
, Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees
Marcus Ehasoo: tasuline kõrgharidus tõukab noori välismaale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Marcus Ehasoo.
Marcus Ehasoo. Foto: Eesti Õpilasesinduste Liit

Kui Eestis kõrgharidus tasuliseks muutub, kaob noortel veel üks põhjus kodumaale õppima jääda, kirjutab Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Marcus Ehasoo.

Kui noored lõpetavad gümnaasiumi, läheb enamik neist Eesti ülikoolidesse. Igati loogiline: saab õppida oma emakeeles, tasuta ja palju vähem tuleb tegeleda igapäevaste kommunaalprobleemidega. Asjaolu, et Eesti juba mõnda aega flirdib tasulise kõrghariduse teemaga, tekitab noortele küsimuse, kas mitte siis juba välismaa ülikooli eelistada.

Gümnaasiumi lõpetamise eas noorel on valikuid, mida edasi teha, mitu: õpingud, töö või vaba aasta, et närve puhata ja ringi vaadata. Ühiskonnale on tulevikuvaates kõige kasulikum, kui noor valib edasiõppimise tee.

Paraku näitab reaalsus, et noored ei ole gümnaasiumi lõpetades kindlad, mida edasi teha, ja neid on kerge mõjutada. Jah, alati võib selle peale öelda, et järelikult ei ole riik õigesti tegutsenud, kui sellises vanusel noorel veel plaanid paigas ei ole, kuid noort see otsustamisel kuidagi ei aita.

Aidata võiks see, kui on selged poolt- ja vastuargumendid, mida kaaluda. Eesti viimase suurema kõrgharidusreformi puhul tehti õigesti: õpilastele tehti lihtsamaks otsustada Eesti kõrghariduse kasuks. Noorel ei ole vaja nii palju muretseda, kas tal jätkub õpinguteks raha, ja eriala või kooli saab valida vabamalt. See on suur väärtus, sest rahulolu oma erialaga on väga tähtis.

Paraku töötavad jutud tasulisest kõrgharidusest Eesti ülikooli astumisele vastu. Niigi segaduses noor peab lisaks muudele katsumustele hakkama otsima lisaraha. Tööle on küll ka võimalik minna, kuid see läheks vastuollu ülikoolide soovitusega keskenduda õppimisele. Ülikooli kõrvalt töötamiseks aega ja energiat leida on keeruline ning see võib põhjustada raskusi edasijõudmisel.

Tasud võivad küll välismaa ülikoolides olla kõrgemad, kuid samal ajal on need koolid edetabelites Eesti omadest kõrgematel kohtadel ja tõmbavad noori sellega.

Teisalt muudab see meie senist haridusfilosoofiat «võrdsed võimalused kõigile». Üheks Eesti hariduse tugevuseks on loetud seda, et hariduse kättesaadavus ning kvaliteet ei sõltu sellest, kui rikkad on õpilase vanemad. Kuigi võiks väita, et selles vanuses noored on juba täiskasvanud ning vastutavad oma käekäigu, sh ka hariduse eest ise, ei vasta see reaalsusele. Tõsiasi on see, et iga kodanik hakkab mingil momendil Eesti majandusse panustama ning haritum inimene panustab potentsiaalselt rohkem.

Kapitalistlikku lähenemist saavad endale lubada suurriigid, kus tasulised ülikoolid on tekkinud peamiselt seepärast, et neisse on suur tung, mitte seepärast, et neil on vaja ära elada. Noor, kes taipab, et oma riik ei ole valmis enam tema õpinguid rahastama, hakkab paratamatult kaaluma ka välismaale minekut. Tasud võivad küll välismaa ülikoolides olla kõrgemad, kuid samal ajal on need koolid edetabelites Eesti omadest kõrgematel kohtadel ja tõmbavad noori sellega.

Siinjuures on oluline meeles pidada Eesti hariduse edulugu: PISA teste. Kui noor teadvustab endale, et on võrreldes muu maailmaga saanud väga kõrgel tasemel põhi- ja keskhariduse, siis jätkub tal ka rohkem südikust loota välismaa ülikoolidesse sissesaamisele ja saada sealt tugevam diplom, millega kindlustada endale tugevam karjäär. Karjäär, mida tihtilugu ei tehta enam kodumaal.

Tasulise kõrghariduse teema võiks kokku võtta ühe üleskutsega: noored, minge välismaale õppima!

Märksõnad
Tagasi üles