KOHALIK VAADE. Kataloonia kriis lennutas paremäärmuslased Hispaania valimistel poodiumikohale

Paremäärmuslikule Voxile tõi edu partei liidri Santiago Abascali taktika nõuda Kataloonia iseseisvuslaste karmikäelist kohtlemist. Foto: Javier Lizon/epa/scanpix

• Hispaanias võidutsenud sotsialistidel seisavad ees ülikeerulised võimukõnelused.
• Pedro Sánchezi üheks võimaluseks on toetuda katalaanidele.
• Sellega võib ta ennast aga teha vastuvõtlikuks väljapressimisele.
• Just nõue kohelda katalaane karmimalt tagas valimistel edu paremäärmuslastele.

Hispaaniat valitsev Sotsialistlik Töölispartei (PSOE) osutus üleeile taas populaarseimaks erakonnaks, kuid suurim võitja üldvalimistel, mis olid viimase nelja aasta jooksul juba neljandad, oli oma saadikukohtade arvu kahekordistanud paremäärmuslik ja ultranatsionalistlik Vox.

    Foto: Graphic News Ltd

Erakorraliste valimisteni viinud patiseis aga vaid süvenes: PSOE-l üksinda jäi ootuspäraselt enamuse saavutamisest kohti puudu, kuid isegi vasak- või paremparteidel üheskoos pole piisavalt võimu, et koalitsioonivalitsust moodustada. Nii ongi uus Hispaania parlamendi koosseis senisest rohkem polariseerunud ja killustunud, aga ka natsionalistlikum.

See kõik tähendab, et Hispaaniat ootavad ilmselt järjekordselt ees keerulised võimukõnelused ja riigi juhtimine võib osutuda isegi raskemaks kui aprillikuiste valimiste järel. Hispaanial pole kunagi olnud koalitsioonivalitsust, kuid ometi peavad sotsialistid nüüd selle moodustama, kui tahavad võimule jääda.

Igal juhul ei tee valimistulemus heameelt tegevpeaminister Pedro Sánchezile. Ta kuulutas erakorralised valimised välja pärast seda, kui valitsuse moodustamine osutus võimatuks, lootes hääletusega sotsialistide positsiooni parandada. Aga saadud 120 kohta pole kaugeltki piisav enamuseks 350-liikmelises parlamendi alamkojas. Seda on isegi vähem kui PSOE 123 kohta eelmises parlamendi koosseisus.

Hispaania peaministri Pedro Sánchezi Sotsialistlik Töölispartei (PSOE) võitis küll valimised, kuid erakonda ootavad ees keerulised koalitsioonikõnelused, mistõttu palus ta teistelt parteidelt vastutulelikkust ja konstruktiivsust. Foto: Pierre-philippe Marcou/afp/scanpix

Uued valimised tulid kasuks hoopis paremtiivale ning seejuures andsid paremäärmuslastele ühe tugevaima mandaadi kogu Euroopas.

Samas on Sánchez ainuke realistlik peaministrikandidaat, sest paremparteide liidrite hulgas pole kedagi, kes võiks seda rolli täita.

Katalaanide kallis toetus

Koalitsiooni moodustamiseks peavad sotsialistid sõlmima kokkuleppeid väikeparteidega. Poliitilistelt vaadetelt oleks PSOE loogiliseks liitlaseks kasinuspoliitikavastane Unidas Podemos, kuid neil pole parlamendis kahe peale piisavalt saadikuid, et tagada 176-kohaline enamus. See tähendab, et PSOE-l on vaja vähemalt mingit laadi toetust rahvuslikelt parteidelt.

Iseseisvusmeelne Kataloonia Vabariiklik Vasakpartei (ERC) võib osutuda võtmeks, mis aitab Sánchezil avada ust peaministrikabinetti, kui erakond peaks otsustama parlamendis uue valitsuse ametisse hääletamisel erapooletuks jääda. Samas teeks see sotsialistidest sisuliselt katalaanide pantvangid ja lubaks viimastel valitsusele oma tingimusi seada.

Voxi juht Santiago Abascal lubas keelustada separatistlikud parteid ning saata Kataloonia presidendi Quim Torra trellide taha.

Kindlasti oleks nende esimene nõudmine vabastada üheksa katalaani separatistide liidrit, kellele läinud kuul mõisteti pikk vangalakaristus seoses nende rolliga 2017. aasta sügise iseseisvusreferendumi korraldamisel. Ülemkohtu otsus vallandas ulatuslikud protestid, mis paiskasid Kataloonia kaosesse ning mille käigus sai vigastada üle 500 inimese.

Kõik see pole aga isegi aruteluteema, kuni sotsialistidel pole Podemose ja nende 35 saadiku toetust. Alles hiljuti keeldus partei senise peaministri selja taha asumast, kuna neile ei pakutud kolmest – seejuures veel ebaolulisest – ministrikohast enamat. Sánchezi jaoks polnud aga kujuteldav, et ta lubaks oma valitsusse Podemose vasakäärmuslike vaadetega liikmed.

Üleeile jättis Podemose esimees Pablo Iglesias siiski ukse irvakile võimalusele toetada sotsialistide valitsust ilma sellesse ise kuulumata.

Marurahvuslik ja paremäärmuslik Vox pääses esimest korda Hispaania parlamenti tänavu kevadistel valimistel, kogudes siis kümme protsenti häältest ja 24 saadikukohta. Pühapäeval kasvatas erakond oma esindajate arvu kongressis koguni 52ni, mis teeb neist riigi suuruselt kolmanda poliitilise jõu. Hispaaniat, kus mäletatakse hästi 36 aastat püsinud Francisco Franco diktatuuri, peeti pikka aega tänu oma minevikukogemusele parempopulismi suhtes immuunseks.

Vox on suutnud Hispaanias kahmata endale nende enam kui kolme miljoni inimese hääled, kellel on kõrini Kataloonia iseseisvusliikumisest. Partei juht Santiago Abascal lubas keelustada separatistlikud parteid ning saata Kataloonia presidendi Quim Torra trellide taha.

Euroopa teiste riikide parempopulistlike ja rändevastaste jõudude liidrid, nende seas Marine Le Pen Prantsusmaal, Matteo Salvini Itaalias ja Geert Wilders Hollandis, on juba jõudnud Voxi saavutust kiita.

Hispaania üleeilsed valimised märkisid ka liberaalse ja vaba turumajandust toetava partei Ciudadanose kokkuvarisemist. Kui veel aprillis jäi erakonnal napilt puudu valimistel teise koha saavutamisest, siis nüüd kukkus partei kuuendaks ja 57 saadikukohast jäi alles kõigest kümme.

Ciudadanos keeldus eelmiste valimiste järel aitamast Sánchezt uuesti peaministriks, viidates lisaks erimeelsustele majandusasjades ka PSOE liigsele pehmusele Kataloonia iseseisvuse küsimuses. Pühapäeval jõudsid aga paljud senised Ciudadanose toetajad järeldusele, et nende poolt hääletamisest pole enam kellelegi mingit kasu ja lihtsalt hülgasid tsentrist üha enam paremale nihkunud partei. Erakonna juht Albert Rivera teatas eile, et astub tagasi.

Liberaalset Ciudadanost tabas Hispaania parlamendivalimistel täielik häving, mistõttu otsustas partei esimees Albert Rivera eile ameti maha panna. Foto: Susana Vera/reuters/scanpix

Paremtsentristlik Rahvapartei (PP) säilitas oma teise koha ning taastus pisut ajaloolisest hävingust, mis tabas neid aprillis, kui erakond kaotas rohkem kui 70 saadikukohta. Samas jäi Pablo Casado juhitava erakonna tulemus ikkagi alla nende endi ootustele: 66 koha asemel saadi nüüd 88 kohta.

Katalaanid saatsid parlamenti 23 iseseisvusmeelsete jõudude saadikut (42 protsenti häältest) ja teiste erakondade jagada jäid ülejäänud 25 Kataloonia piirkonnas väljamängitud saadikukohta.

Suurt koalitsiooni ei usuta

Igatahes on ebatõenäoline, et Sánchez suudab parlamendis saada esimeseks peaministri ametisse kinnitamise hääletuseks enda selja taha vajalikud 176 saadikut ehk parlamendi enamuse.

Teisel hääletusel on tal teoreetiliselt natuke paremad võimalused valitsusjuhiks saada, sest tarvis pole mitte parlamendi enamuse toetust, vaid piisab, kui poolthääli on vastuhäältest enam. Nii oleks Sánchezile abi sellestki, kui konservatiivid jätaks hääletamata, kuid keegi ei julge sellele lootma jääda.

Hispaanias on õhus hirm pikema ebastabiilsuse ees, aga ka suur mure majanduse käekäigu pärast.

Keegi ei pea tõenäoliseks ka vasktsentristliku PSOE ja paremtsentristliku PP suurt koalitsiooni nagu Saksamaal.

Kui koalitsiooni moodustamiseni ei jõuta, ootavad Hispaaniat ees järjekordsed valimised, kuigi ükski partei otsesõnu neid ei ihka.

Üleeile hilisõhtul kinnitas Sánchez, et tema kavatseb moodustada edumeelse valitsuse. «Ma tahaks kutsuda ülejäänud parteisid üles käituma suuremeelselt ja vastutustundlikult, et aidata Hispaania poliitikat ummikust välja. Ka PSOE tegutseb selle nimel suuremeelselt ja vastutustundlikult,» kinnitas senine peaminister.

Hispaanial pole stabiilset valitsust olnud juba alates 2015. aastast. Suurema osa 2016. aastast oli riik poliitilisel eikellegimaal, kuna kahed valimised andisid sedavõrd segase tulemuse, et edasi liikumine osutus võimatuks.

Nüüd on taas õhus hirm pikema ebastabiilsuse ees, aga ka suur mure majanduse käekäigu pärast. Eelmisel kuul avaldatud värskete andmete järgi on Hispaaniasse lisandunud peaaegu 100 000 töötut ning Euroopa Komisjon langetas riigi tänavust majanduskasvuprognoosi 2,3 protsendilt 1,9 protsendile.