Sisukord
Arvamus
Postimees
19.02.2020
Lapsele võib kõige ohtlikum olla kodu Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon Marek Sammul: suletus toodab konnatiike Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: reformijad hoidku Coopile pöialt

2 min lugemist
Kasvus aktsiaturg. FOTO: Caro/Westermann/Caro/Westermann

Tallinna börs saab peagi oma nimistusse lisa. Juba uuel nädalal algab märkimisperiood, mille järel saab selgeks, kelle vahel jaotub ligi poolesaja miljoni euro väärtuses Coop Panga aktsiaid. Ühtlasi selgub, milline on Eesti inimese investeerimisisu.

Nimelt on Coop Pank rõhutanud, et eelisjärjekorras saavad löögile just jaeinvestorid – teisisõnu üksikisikud, mitte eri tüüpi fondid. Nagu ütleb panga juhtkond: tahetakse luua rahvaaktsia, mis tähendaks, et omanikke oleks palju ja seekaudu ka börsil kauplemine tihedam. Eks ole näha.

Iseenesest on majanduses kõrgkonjunktuur. Hooga on kasvanud palgad ja tänu sellele ka inimeste säästmisvõime. Nüüd, kus raha on juba mõnda aega pangakontole kogunenud, investeerimisobjektid enam üksnes ei paista, vaid juba pressivad aknast ja uksest sisse – kinnisvara, hoiulaenuühistud, ühisrahastusplatvormid ja muud pealtnäha väikse riskiga võimalused rikkust suurendada.

Tallinna börs on selle näilise ralli kõrval üks vaikne koht. Tallinna aastane käive ei küündi Stockholmi börsi päevase käibe lähedalegi. Sellest hoolimata on viimased börsile saabumised kõvasti üle märgitud, eelkõige küll niinimetatud institutsionaalsete investorite poolt. Detsember näitab, milline on Coop Panga start.

Valitsuskoalitsiooni praeguse plaani järgi kavandatud pensionireform hakkab majandust mõjutama alles hiljem. Eelkirjeldatu kaudu saab aga juba praegu hinnata, kas ja kui väga inimesed ise investeerida soovivad.

Mõneti irooniliselt on ju pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmise järel otsustanud siinsed pensionifondid vähendada oma kohalikule turule investeeritud varade mahtu. Seega tühimik on iseenesest tekkimas. Mõistagi pole aga jaeinvestori raha igaühe taskus.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse möödunudaastase uuringu järgi pole tervelt veerandil peredest üldse mingeid sääste või need on väiksemad, kui läheks vaja ühe kuu jooksvate kulutuste katmiseks.

Ehk saab börs lähiaastatel lisagi ning inimestel püsib võimalus paigutada reguleeritud turul oma raha likviidsesse varasse. Nõnda lööks vähemalt kaks kärbest ühe hoobiga.

Veel 32 protsenti on selliseid peresid, kes saaksid hakkama üks-kaks kuud, kui nende kõik sissetulekud ära kukuksid. Teisisõnu on ülekaalukalt neid, kel suurt vaba raha ei ole. Neil peredel on aga praeguse seisuga võimalik üpris varsti vähemalt paar tuhat eurot avansina välja võtta.

On selge, et lühiajalist kasu saab sellest rahast lõigata eelkõige lotovõiduga või siis tõesti sellega, et ollakse teistest palju targemad. Investeerimistulu on seevastu enamasti selline, mis end alles kaugemas tulevikus ilmutab. Seega kipub kiire raha kiiresti kaduma.

Kõik, kes ootavad, et teisest sambast vabanev raha jõuaks siiski tootval kujul Eesti majandusse tagasi, peaksid nüüd Coop Pangale kõvasti pöialt hoidma. Küllap julgustaks see teisigi oma raha investeerima.

Ehk saab börs lähiaastatel lisagi ning inimestel püsib võimalus paigutada reguleeritud turul oma raha likviidsesse varasse. Nõnda lööks vähemalt kaks kärbest ühe hoobiga. Eesti majandusse investeeritaks jätkuvalt raha ja eestlane ise tunneks selle käekäigu pärast muret.

Ideaalses maailmas võiks kõik just selliselt välja mängida. Hoidkem siis ettevaatlikult pöialt.

Seotud lood
18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto