Põllumajandusettevõtjad ei saa ilma võõrtöölisteta enam hakkama

5 min lugemist
Kaska-Luiga talus käib uue noorloomalauda ehitus. „Lapsepõlv peab olema ilus, seda ka loomadel,” muigab talu peremees Avo Kruusla. FOTO: Kristina Traks

Politsei- ja Piirivalveameti statistika näitab, et tänavu kümne kuuga on Eestis töötanud juba üle kolmandiku võrra enam võõrtöötajaid kui aasta tagasi. Kõige enam tullakse siia tööle Ukrainast ja tegevusalade lõikes leiab kõige enam välismaalt töötajaid ehituses, töötlevas tööstuses ja põllumajanduses.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tänavu on Eestisse lühiajaliselt tööle tulnud üle 21 000 inimese. Üldse kokku on välismaalt meil tänavu tööl käinud 28 000 inimest. Kõige enam tullakse tööle Ukrainast.

Põlvamaa Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla ütles, et tema juures on praegu kolme ettevõtte peale tööl kuus noort inimest Ukrainast. „Ma ei näe praegu alternatiivi võõrtööjõule,” sõnas Kruusla. „Meil on jäänud üks põlvkond sündimata ja sellest annavad märku tühjad külad. Ega pole ka maale tagasitulijaid, sest põhjus on proosaline – kuskil ei ole elada. Näiteks meie külas pole viimase 30 aasta jooksul ehitatud ühtegi maja. Aga noor inimene, kes tahakski maal elada, ei tule oma perega elama ema või vanaema juurde.”

Kruusla sõnul ei piisa ka väljaõppinud põllumeestest, kes lõpetavad igal kevadel põllumajanduskoole. Kaks kooli lihtsalt ei suuda anda niipalju lõpetajaid, kui maale tarvis oleks.

Aga palgateema – maksaks rohkem, oleks ka tööhuvilisi?

13.11.2019 15.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto