Sisukord
Maa Elu
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (6) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ilmajutt: segadused aastaaegadega

2 min lugemist
Eeltalv on ebapüsiva ilmastikuga periood enne talve. FOTO: Marko Saarm FOTO: Marko Saarm

Kuigi talv näitas mitmel pool oma nägu, ehmatades nii mõnegi tõsiselt ära, on ilm jälle soe. Ehk pöördus hilissügis nüüd tagasi? Püüan aastaaegade määramist jätkuvalt pisut tutvustada ja avada, eriti arvestades pöörast huvi, mida lugejad on tagasisidena saatnud.

Väga loetud blogis „Ilm ja inimesed” kirjutati nii: „Mitte ei saa üle ega ümber üleminekuaastaaegadest. Ikka ja jälle tekib küsimus, kes küll tuli sellisele miljoni­ideele. Miks minna rasket teed, kui saab lihtsat?” Seega puudutab mure just üleminekuaastaaegu, näiteks eeltalv. Eestis eristatakse koguni kaheksat klimaatilist aastaaega, mujal riikides üldiselt vähem: kevad, suvi, sügis, talv. Need on ühtlasi astronoomilised aastaajad, mis esinevad väga kindlatel aegadel. Nende vahel on veel palju ebakindlamad klimaatilised (ülemineku)-aastaajad: kevadtalv, varakevad, hilissügis ja eeltalv. Eesti paistab silma just selle maailmarekordiga – kõige rohkem aastaaegu.

Klimaatilised aastaajad võeti Eestis kasutusele 1960. aastate alguses. Klimaatiline aastaaeg pole meteoroloogiline, vaid klimaatiline mõiste ja see võeti kasutusele, et täpsemalt kirjeldada ilmastiku sesoonseid iseärasusi. Asi on selles, et sügise, talve ja kevade vahel on mitmesuguse ilmastikuga perioode, mida võib jagada omaette klimaatilisteks aastaaegadeks. Selline jaotus on täiesti subjektiivne. Seega võib igaüks esitada kindlate kriteeriumide väljapakkumisega alternatiivseid jaotusi, mis sarnaneksid mistahes teadusliku klassifikatsiooniga, võides meeldida või mitte.

Eesti ilmastiku väga suur muutlikkus põhjustab ka klimaatiliste aastaaegade järjestuses segadust, nii ka eeltalves. Abiks on sel juhul kindlad kriteeriumid, mis loodi ilmastiku sesoonsete iseärasuste paremaks kirjeldamiseks. Näiteks on eeltalv ebapüsiva ilmastikuga periood enne talve ehk püsiva lumikattega (või külmapäevade domineerimisega) perioodi algust, samas kevadtalv on lumikatte sulamise periood. Mõnel aastal on neid üleminekuaastaaegu väga raske eristada, sest vahel järgneb sügisesele külmaperioodile pikk sulaperiood, nagu ka nüüd ennustatud, ja tekib küsimus, kas siis algas või on käes uus aastaaeg või mitte – alternatiiviks oleks kõik need kolm aastaaega defineerida kui talve. Sel juhul poleks segadust ega küsimust selles osas, kas talv algas või mitte.

Eks Eestis kipuvadki olema aastaajad raskesti määratavad ja mitte kõige selgemalt välja kujunenud, sest kliima pole päris kontinentaalne. Lõppude lõpuks on (ülemineku)aastaajad lihtsalt kokkuleppelised ja mõnes riigis ei pöörata nende eraldamisele suurt tähelepanu, seega eristatakse aastaaegu vähem, kuid Eestis on nõustutud nende kaheksa klimaatilise aastaajaga juba enam kui pool sajandit. Leidub neidki, kes kasutaks vaid kaht aastaaega – sooja ja külma.

Ilm on soe ja lume asemel sajab vihma. Suur soe jääb umbes 20. novembrini, siis jaheneb. See läheb hästi kokku vanarahva kelmika kõnekäänuga: „Kui Mart pissib, siis Kadri kakab ja vastupidi” ehk et mardipäeva külm tähendab kadripäeva sooja ja vastupidi.

Seotud lood
21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto