Sisukord
Maa Elu
Postimees
14.11.2019
Eesti Järviku uurimise komisjonil pole voli ministrit vastama sundida (32) Ministeerium kärpis vanglatest raamatukogud (13) Tiskre oja purre tõi pahameeletormi (9) Majandus Pensionireform toob kaasa ridamisi ohte (15) 100 Eesti suurimat ettevõtet: suurfirmasid tabas seisak (3) Suurettevõtted ei suuda kasumit kasvatada (2) Ericsson Eesti maht ja käive kahanevad Hoogsalt kasvav perefirma tõusis Eesti suurimaks maksumaksjaks (2) Uustulnukad ei pruugi edetabelisse kauaks jääda Eestis eristub kolm konglomeraati Välismaa Postimees Brüsselis: Macroni kandidaati ootab europarlamendis tuline leil Oliver Ait: süsteemi säilitamine on Hiinale majandusest tähtsam (4) Üleujutused Veneetsias võivad lüüa rekordi Arvamus Juhtkiri: kümme päeva pikendust (7) Evelyn Kaldoja: aitab kodurahu, mitte verejanu (2) Allar Jõks: riik pühib käed puhtaks (35) Merle Jääger: jõulupühade prügijalajälg​ (3) Ivan Makarov: siili ehmatamine pehme kehaosaga (4) Meie Eesti Minister Kiik paneks apteekrile ülesandeid juurde (1) Kadri Tammepuu: milline on apteegireformi hind (2) Kultuur Kui juba keskpäeval hämardub Reis Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast Maa Elu Praegune ilm on taliviljale soodne Põllumajandusettevõtjad ei saa ilma võõrtöölisteta enam hakkama (5) Nädala mõte: kartulite asemel päikesejaam? (3) Tüli võib Leesi küla poeta jätta Eesti põllumeeste seas on levimas päikesejaamade ehitamise buum (2) Ilmajutt: segadused aastaaegadega (2) Mida teha auklike ubadega? Maa Elu linnulood jõudsid kaante vahele Kirve suurim vaenlane on niiskus Niidulaik põllumaade vahel pole looduskaitsjate soovunelm, vaid praktiline vajadus Tartu Kliinikum ei pea Põlvamaa naiste pärast sünnitusosakonda laiendama (5) Einike Pilli: tagurpidi regionaalstrateegia (1) Politsei ei ole Monica Ranna ähvardajat veel üle kuulanud (2) Tõrvandi ja Ülenurme soojahind kukkus (1) Kortermajade ehitus muutis Oa tänava mülkaks Kuhu nüüd?! Kuuri, kallis, puutööd tegema! Ukraina päritolu Eesti kunstniku pildid vestavad värvikaid lugusid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Maa Elu linnulood jõudsid kaante vahele

2 min lugemist
Sügistalvises raamatus tutvustab linnuteadja rohkem kui 70 lindu, kelle toimetamist on põnev jälgida just sügiskuudel või juba lume saabudes. FOTO: Repro

Kohe on käes aeg, mil sätime aeda või akna taha lindude söögimajad ja saame jälgida neid põnevaid külalisi. Kes aga on need ilusad sulelised? Linnumaailmaga aitavad lähemalt tutvust teha äsja kaante vahele jõudnud kaks linnuraamatut, millesse on kogutud Maa Elu veergudel ilmunud lood.

Olav Renno linnulood leiab kahe raamatuna: „Lugusid Eesti lindudest. Kevad ja suvi” ning „Lugusid Eesti lindudest. Sügis ja talv”. Kokku saame tuttavaks 225 linnuga.

Kui valdav osa rändlinde lahkub talvitama sobivama ilmaga paikadesse, ei jää siinne linnuelu siiski soiku. Sügistalvises raamatus tutvustabki linnuteadja rohkem kui 70 lindu, kelle toimetamist on põnev jälgida just sügiskuudel või juba lume saabudes. Linnulugusid ilmestavad Arne Aderi, Remo Savisaare, Sven Začeki jt Eesti loodusfotograafide tabatud hetked.

Renno seletas, et nendes kahes raamatus olevad kirjutised on kevade-suve ja sügise-talve vahel jaotatud linnuliikide esinemise järgi meil, seega enamiku aasta läbi siin nähtavaid linnuliike leiame teisest ja nn suvilinnud esimesest köitest. Käsitlemist on leidnud 225 Eestis esinevat linnuliiki. Eesti lindude loetelusse on seniajani võetud 390 liiki.

Kui veerandsaja aasta eest pesitses meie hekiga piiratud kolmveerand hektari suuruses ja vähehooldatud viljapuuaias enam kui 15 liiki linde, siis nüüd on neid vaid viis.

Renno linnuvaatlemine algas 70 aasta eest, kui ta osales looduseuurijate ringi loomises Viljandi muuseumi juurde. „Meid juhendas paar-kolm aastat vanem Ülo Järvekülg-Tuul, kelle käe all kujunesid ornitoloogideks Henn Vilbaste, Väino Erik ja mina. Peale selle said tublideks linnuteadjateks kirjanik Henn Hellat ja metsandusprofessor Toomas Frey,” meenutas autor.

Ülikooli lõpetamise järel töötas Renno aasta Rõbatši (Rossitteni) linnujaama taasrakendamisel, seejärel 10 aastat Matsalu looduskaitsealal, siis 25 aastat zooloogia ja botaanika instituudis Tartus. „27 aastat kestnud pensionipõlves olen ikka linde tähele pannud ning ka paarikümne loodusraamatu tõlkimine ja loodusretkede juhtimine on mul aidanud vormis püsida,” lisas ta.

Oma Polli lähedal asuvas maakodus on Renno elanud nüüdseks peaaegu 30 aastat ja peab kahjutundega tõdema, et linnuelu käib järjest alla, eriti viimastel aastatel. „Kui veerandsaja aasta eest pesitses meie hekiga piiratud kolmveerand hektari suuruses ja vähehooldatud viljapuuaias enam kui 15 liiki linde, siis nüüd on neid vaid viis: hallrästas, pruunselg-põõsalind, harakas, rasvatihane ja põldvarblane. Kuid metsvinti, käosulast, kõrvukrätsu, väänkaela, suitsu- ja räästapääsukest, porri, hall-kärbsenäppi ja salu-lehelindu pole siin enam pesitsemas olnud,” nentis ta.

Kodukoha ümbruses asuvatelt põldudelt ja niitudelt on peaaegu kadunud suurkoovitaja ja rukkirääk, haruharva kohtab kiivitaja, põldlõokese ja nurmkana pesakondi. Tedremängu pole sealkandis enam aastaid kuuldud ning haruldaseks on jäänud tikutaja ja kadakatäks.

Miks nii? „Eelkõige toidunappus – putukaid on ülivähe, samuti ämblikke, nii et päikeselise ilmaga võib võilillemuru niita, ilma et seal mõnd mesilast näeb ja härmalõngu polnud sel sügisel pea üldse,” kurvastas Renno. „Maas pesitsevad lindude pesad langevad kährikute ja rebaste ohvriks, puiel pesitsejatele ei anna asu metsnugised. Linnupoegade esimese elunädala toit – lehetäid on põldudelt totaalselt tõrjutud. Iga nädal põldudel toimetavad masinad on hävitanud kiivitaja ja rukkiräägu järelkasvu, maakasutusahnus on muutnud põllupeenrad olematuks ja põldlõokesed ei leia ei pesakohti ega toitu.”

Oma lemmiklindudena nimetas Renno aga kurvitsalisi-kahlajaid. „Paraku on kevadine nepilend hääbumas, sest metsas maapinnal pesitsevad emalinnud jäävad oma järelpõlvest juba haudumise ajal ilma. Toreda mängulauluga metstildreid kuuleb kevaditi üliharva. Matsalu niitudel poole sajandi eest nii tavalisi mustsaba-viglesid. Sealse haudelinnustiku lõppvaatuses on peale muu asunud ahistama ka šaakalid,” jutustas ta.

Seotud lood
13.11.2019 15.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto