Sisukord
Maa Elu
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (6) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mida teha auklike ubadega?

2 min lugemist
Oa-teramardikas on põldoad auklikuks söönud. FOTO: Erakogu

Sel aastal on paljud aiapidajad märganud, et põldoa kaunast tulevad välja auklikuks puretud oad. Tegu on viimasel kahel aastal meil jõudsalt levima hakanud oa-teramardika tööga. Kas selliseid ube võib süüa ja kevadel seemnena maha panna?

Põhimõtteliselt võiks oa-teramardika kahjustatud aukudega ubasid isegi süüa, kui ei teki tõrge, et enne on seda ussike söönud, aga loomadele sööda sisse jahvatamiseks sobivad need igal juhul.

Ussikesed ehk tõugud, kes suvisel ajal pehmet uba sõid, nukkusid oa sees, nendest said täiskasvanud mardikad ja enne ubade koristust sõid nad oa kesta sisse augu, väljusid ja pugesid siis mulla sisse järgmist kevadet ootama.

Aga on ka „laisemaid” või „kavalamaid” mardikaid, kes jäävad isegi täiskasvanuna oa sisse. Sellest annab märku kummuv hallikas täpp (mardikas paistab oa pinnal), et siis koos külvatava seemnega põllule minna ja kohe toimetama hakata. Kui selliseid ube keeta, saame oasupi koos mardikatega, mis kindlasti ei ole meeldiv.

Mardikad söövad tavaliselt oa idulehti ehk idu nad ei kahjusta ning selline seeme külvatuna kasvab ja annab taime. Taim ei pruugi kasvu algul olla sama tugev kui söömata seemnest kasvanu, sest osa toitaineid on ju kadunud. Samuti võivad august siseneda seemnesse haigustekitajad ja idu kahjustada.

Mardika levikut silmas pidades on ohtlikud just need mardikad, kes oa sees talvituvad, nii viime ise seemnega mardikaid ühelt põllult teisele. Väikestes koduaedades soovitan iga mahapandava seemne põhjalikult üle kontrollida, mardikaga seemned välja võtta ja põletada. Suurtel seemnepartiidel kasutada gaasitamist.

Viimasel kahel aastal on oa-teramardika levik olnud Eestis plahvatuslik, üks põhjus on mardika elutsükliks soodsad ilmastikuolud, teiseks oa populaarsus meie põldudel ja lõuna poolt sisse toodud seeme.

Koduaias saame vältida mardika levikut kontrollitud seemne kasutamisega ja pinna läbikaevamisega. Sama on suurel põllul: kui oaseemnetes on augud, võib olla kindel, et seal on ka ube, mille sees on mardikad. Kui sellist seemet kasutada, siis peab seda külvi eel töötlema ja põllu mulda tuleks sügisel liigutada (randaal, ader).

Seotud lood
21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto