Kadri Tammepuu: milline on apteegireformi hind

Kadri Tammepuu. FOTO: Mihkel Maripuu

Staažikas riigikogu õigusnõunik meenutas hiljuti, et ükski varasem seadus ei ole kütnud nii palju kirgi kui apteegireform. See on ilmselt paljaste emotsioonide meelevallas, sest mõjuanalüüse pole tänaseni koostatud, kuna ministeeriumil puudus arusaam nende vajalikkusest, nagu nendib kõrval intervjuus ka sotsiaalminister Tanel Kiik.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Apteegireformil saab olema vähemalt kolm tagajärge. Esiteks inimeste rahulolu apteegiga väheneb, sest apteeke jääb vähemaks, nagu möönavad kõik osapooled. Teiseks, ravimite hinnad perspektiivis tõusevad, sest suurettevõtjad toimivad efektiivsemalt, ja teenuse kvaliteet muutub ebaühtlaseks ning kolmandaks, maa-apteekide lahtiolekule tuleb hakata riiklikult peale maksma.

Kujutleme, et 1. aprillil kaoksid Selver, Coop, Rimi ja Maxima. Asemele tuleks sadu erinevaid väikepoode, aga kõigi uksed ei avaneks kohe. Vahepeal tuleb leiva ja piima järele minna naaberpoodi, võimalik, et isegi naaberasulasse.

Apteegireformiga tõotab minna samamoodi. Osa apteeke läheb kinni, aga pole kindel, et magusamates kohtades apteeke vähemaks jääks. Tegelikult puudub arusaam, kuhu uus apteek tuleb ja millal, ning mil määral see end ära suudab majandada. Selge on, et ka proviisor tahab teenida, kui ta oma raha päriselt mängu paneb. Paljud apteegid hakkavad olema lühemalt lahti, öövalveapteegid Tallinnas ja Tartus võivad kaduda, sest vaid valuvaigistite müügiga öist töötamist kinni ei maksa.

Vähegi haruldasemat ravimit esimese käiguga apteegist tihti enam kätte ei saa, see tuleb tellida. Nii nagu praegu väikeses maa-apteegis elu käib. Laoseisud on minimaalsed, sest hulgimüüjad apteekidest tagasi võetud ravimeid tihti uuesti müüki panna ei saa.

13.11.2019 15.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto