Sisukord
Arvamus
Postimees
14.11.2019
Eesti Järviku uurimise komisjonil pole voli ministrit vastama sundida (32) Ministeerium kärpis vanglatest raamatukogud (14) Tiskre oja purre tõi pahameeletormi (9) Majandus Pensionireform toob kaasa ridamisi ohte (15) 100 Eesti suurimat ettevõtet: suurfirmasid tabas seisak (3) Suurettevõtted ei suuda kasumit kasvatada (2) Ericsson Eesti maht ja käive kahanevad Hoogsalt kasvav perefirma tõusis Eesti suurimaks maksumaksjaks (2) Uustulnukad ei pruugi edetabelisse kauaks jääda Eestis eristub kolm konglomeraati Välismaa Postimees Brüsselis: Macroni kandidaati ootab europarlamendis tuline leil Oliver Ait: süsteemi säilitamine on Hiinale majandusest tähtsam (4) Üleujutused Veneetsias võivad lüüa rekordi Arvamus Juhtkiri: kümme päeva pikendust (7) Evelyn Kaldoja: aitab kodurahu, mitte verejanu (2) Allar Jõks: riik pühib käed puhtaks (35) Merle Jääger: jõulupühade prügijalajälg​ (3) Ivan Makarov: siili ehmatamine pehme kehaosaga (4) Meie Eesti Minister Kiik paneks apteekrile ülesandeid juurde (1) Kadri Tammepuu: milline on apteegireformi hind (1) Kultuur Kui juba keskpäeval hämardub Reis Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast Maa Elu Praegune ilm on taliviljale soodne Põllumajandusettevõtjad ei saa ilma võõrtöölisteta enam hakkama (5) Nädala mõte: kartulite asemel päikesejaam? (3) Tüli võib Leesi küla poeta jätta Eesti põllumeeste seas on levimas päikesejaamade ehitamise buum (2) Ilmajutt: segadused aastaaegadega (2) Mida teha auklike ubadega? Maa Elu linnulood jõudsid kaante vahele Kirve suurim vaenlane on niiskus Niidulaik põllumaade vahel pole looduskaitsjate soovunelm, vaid praktiline vajadus Tartu Kliinikum ei pea Põlvamaa naiste pärast sünnitusosakonda laiendama (5) Einike Pilli: tagurpidi regionaalstrateegia (1) Politsei ei ole Monica Ranna ähvardajat veel üle kuulanud (2) Tõrvandi ja Ülenurme soojahind kukkus (1) Kortermajade ehitus muutis Oa tänava mülkaks Kuhu nüüd?! Kuuri, kallis, puutööd tegema! Ukraina päritolu Eesti kunstniku pildid vestavad värvikaid lugusid Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Allar Jõks: riik pühib käed puhtaks

4 min lugemist
Allar Jõks. FOTO: Eero Vabamägi

Selgitamaks, kas pensionireform võib olla vastuolus põhiseadusega, tuleb kaalule panna ühelt poolt isikute vabadusõigus ja teisalt riigi kohustus tagada inimesele abi vanas eas, kirjutab endine õiguskantsler ja vandeadvokaat Allar Jõks.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Suvest saati ei ole kogumispensioni reformi pooldajate ja kriitikute aruteludes ühist arusaama leitud. Kas riikliku sunnita inimesed säästaksid vanuripäevadeks või kulutataks kogutu hetkega?

Rahandusministeerium on avalikustanud eelnõu kogumispensioni seaduse muutmiseks, mistõttu ei ole küsimus igaühe vabaduse ja riigi kohustuse tasakaalust enam teoreetiline. Eelnõu üks eesmärk, muuta pensionieas kogutu kasutamine paindlikumaks, on samm õiges suunas. Siiski on selles ka mõned karid.

Põhiküsimus on, kas põhiseadus ülistab vabadust ning lubab kogumispensioni muuta vabatahtlikuks ega kohusta riiki suunama igaüht seaduse jõuga säästmisele. Eitava vastuse korral võib riigipea jätta seaduse välja kuulutamata, sest see on vastuolus põhiseadusega.

Kuna põhiseadus ei ole retseptiraamat, mis annaks alati kõigele lihtsaid vastuseid, tuleb kaalule panna ühelt poolt isikute vabadusõigus ning teisalt riigi kohustus tagada igaühele abi vanas eas. Eelnõu seletuskirja 104 lehel ei ole sellist kaalumist toimunud ning sõna «põhiseadus» ei mainita.

Reformi eestkõnelejate tuumväite kohaselt on eestimaalaste rahandusalased teadmised nii head, et nad suudavad oma raha paigutada paremini kui fondid. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, millel selline optimism seisab. Eesti Panga analüüsist selgus, et üle kahe kolmandiku kogumispensioniga liitunutest ei ole iseseisvalt säästmise ja investeerimisega tegelenud. Teisisõnu elavad nad peost suhu.

Taasiseseisvumisest alates on inimeste vabadust rahaasjades nende endi finantsturvalisuse huvides järjekindlalt piiratud. Arvestades valijate hulka, kes ei suuda või ei soovi leida seost põhjuse ja tagajärje vahel, on see olnud ainuvõimalik. Kui vabadus teeks ainult rikkaks, siis ei oleks olnud vaja aastaid tagasi jõuliselt ohjeldada kiirlaenuturgu ja piirata tarbijate vabadust laenu võtta. Kui vabadus teeks ainult rikkaks, siis ei oleks finantsteenuse reklaami piirangute loetelu reklaamiseaduses oluliselt pikem kui narkootilise aine, relvade ja hasartmängu reklaami keeld kokku.

13.11.2019 15.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto