Sisukord
Arvamus
Postimees
14.11.2019
Eesti Järviku uurimise komisjonil pole voli ministrit vastama sundida (32) Ministeerium kärpis vanglatest raamatukogud (13) Tiskre oja purre tõi pahameeletormi (9) Majandus Pensionireform toob kaasa ridamisi ohte (15) 100 Eesti suurimat ettevõtet: suurfirmasid tabas seisak (3) Suurettevõtted ei suuda kasumit kasvatada (2) Ericsson Eesti maht ja käive kahanevad Hoogsalt kasvav perefirma tõusis Eesti suurimaks maksumaksjaks (2) Uustulnukad ei pruugi edetabelisse kauaks jääda Eestis eristub kolm konglomeraati Välismaa Postimees Brüsselis: Macroni kandidaati ootab europarlamendis tuline leil Oliver Ait: süsteemi säilitamine on Hiinale majandusest tähtsam (4) Üleujutused Veneetsias võivad lüüa rekordi Arvamus Juhtkiri: kümme päeva pikendust (7) Evelyn Kaldoja: aitab kodurahu, mitte verejanu (2) Allar Jõks: riik pühib käed puhtaks (35) Merle Jääger: jõulupühade prügijalajälg​ (3) Ivan Makarov: siili ehmatamine pehme kehaosaga (4) Meie Eesti Minister Kiik paneks apteekrile ülesandeid juurde (1) Kadri Tammepuu: milline on apteegireformi hind (1) Kultuur Kui juba keskpäeval hämardub Reis Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast Maa Elu Praegune ilm on taliviljale soodne Põllumajandusettevõtjad ei saa ilma võõrtöölisteta enam hakkama (5) Nädala mõte: kartulite asemel päikesejaam? (3) Tüli võib Leesi küla poeta jätta Eesti põllumeeste seas on levimas päikesejaamade ehitamise buum (2) Ilmajutt: segadused aastaaegadega (2) Mida teha auklike ubadega? Maa Elu linnulood jõudsid kaante vahele Kirve suurim vaenlane on niiskus Niidulaik põllumaade vahel pole looduskaitsjate soovunelm, vaid praktiline vajadus Tartu Kliinikum ei pea Põlvamaa naiste pärast sünnitusosakonda laiendama (5) Einike Pilli: tagurpidi regionaalstrateegia (1) Politsei ei ole Monica Ranna ähvardajat veel üle kuulanud (2) Tõrvandi ja Ülenurme soojahind kukkus (1) Kortermajade ehitus muutis Oa tänava mülkaks Kuhu nüüd?! Kuuri, kallis, puutööd tegema! Ukraina päritolu Eesti kunstniku pildid vestavad värvikaid lugusid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Evelyn Kaldoja: aitab kodurahu, mitte verejanu

2 min lugemist
14.12.2016. Tallinn. Eesti Meedia töötaja Evelyn Kaldoja. FOTO: EERO VABAMÄGI/POSTIMEES FOTO: Eero Vabamaegi/Pm/scanpix Baltics FOTO: Eero Vabamaegi/PM/SCANPIX BALTICS

Suhteliselt tihti, kui juhtun järjekordsele tulisele arvamusele, et rõhutud katalaanidele tuleks anda vabadus, heidan pilgu sellele, mida näitavad küsitlused.

Täpsemalt öeldes, iseseisvusmeelsete juhitava Kataloonia piirkonna valitsuse tellitud Centre d’Estudis d’Opinio uuringud. Neil on selge sotsioloogiline metoodika ja meeleolude kõikumist on mõõdetud 2006. aastast.

Värskeim info ütleb, et vastusevariantidega küsimusele Kataloonia administratiivse staatuse kohta vastab 34,5 protsenti piirkonna rahvast, et nad peaksid olema iseseisev riik. Pisut teisiti seatud küsimusele «Kas Katalooniast peaks saama iseseisev riik?» vastab jaatavalt 44 ja eitavalt 48 protsenti.

Misjärel tahaks rõhutute päästjatelt uurida, kas nad oskavad soovitada, mida hakata peale iseseisvuse vastu oleva enamusega, nii et see ei läheks vastuollu baasinimõigustega.

Teisalt ei saa eirata, et olgu neid 34,5 või 44 protsenti, leidub Kataloonia riigi tahtjaid palju. Ja isegi kui jätta kõrvale seltskond, kes unistab lihtsalt töö leidmisest või vasakpoolsest utoopiast, ning need, kes esindavad tüüpilist «Tartu versus Tallinn»-stiilis riigi teise linna vaimsust, leidub 7,5 miljoni elanikuga regioonis ikkagi ilmselt vähemalt Eesti jagu inimesi, kes tahaksid rahvusriigi võimalusi.

Pisut teisiti seatud küsimusele «Kas Katalooniast peaks saama iseseisev riik?» vastab jaatavalt 44 ja eitavalt 48 protsenti.

See on patiseis, kus referendumi ükskõik millise tulemuse abil saaks mitte väga suur enamus domineerida neile napilt alla jääva vähemuse üle. Ning ka praegu valitseb olukord, kus miljonid on status quo’ga rahulolematud.

Vaadates, mida rääkisid Hispaania parteide esindajad valimiskampaanias, loodan, et sotsialistide ja vasakradikaalse Podemose koalitsioon õnnestub. Muidu pigem paremtsentristliku inimesena, aga praegusel juhul Katalooniale mõeldes. Sest paremparteide plaan selles piirkonnas kippus ikkagi taanduma rohkem või vähem separatismi väljajuurimisele. Igasugune kaikakeerutus keskvalitsuse poolelt aga annaks tegelikult vastupidise efekti: teatud lootuste suhtes kainenenud iseseisvuslastel oleks lihtsam ridu koos hoida.

Siin on vaja aastaid kestvat demineerimist, nii et esikohale pandaks kodurahu ja majandus Kataloonias, mitte nii sealse kui teiste piirkondade radikaalide verejanu rahuldamine.

Seotud lood
13.11.2019 15.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto